Merepäästjad osutavad hädasolijaile abi aasta ringi ja seejuures jäävad suvel tihti hätta lõbusõidualustega sõitjad ning talvel on enim abivajajaid harrastuskalurite hulgas. Abivajajate arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga on suurenenud.
Merepäästjate abi vajavad eelkõige hobilaevnikud ja harrastuskalurid
/nginx/o/2016/01/26/4905989t1h9e4e.jpg)
17. juuli 2014, 14:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piirivalveosakonna merehaldustalituse juhataja Rene Allik tõi välja, et suvel kipuvad hätta jääma lõbusõidualused, sagedasemad põhjused on navigatsioonivigadest tingitud madalikule sõitmine või tehnilised rikked, ja omal jõul kaldale ei saada. Talvel on peamisteks põhjusteks kas suure veekogu jääl eksimine või ei arvestata kiiresti muutuvate jää- ja ilmastikuoludega.
Suvisele navigatsiooniperioodile langeb kõige rohkem päästesündmusi ja seda on võimalik seostada aktiivse puhkuste ajaga. Järjest enam soetatakse igasuguseid veesõidukeid ja veekogudele satub üha enam neid, kelle merendusalased teadmised võivad olla kasinad ning tõenäosus ohuolukorda sattuda suurem.
Talvel on peale kalastajate jääl eksimise hädaolukorda sattumise põhjusteks väsimus või transpordivahendi tehniline rike, mille tõttu ei suudeta iseseisvalt kaldale tagasi pöörduda. Lisaks tekivad igal aastal sügistalvisel ja kevadtalvisel perioodil probleemid Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel ning Pärnu lahel jääalust püüki tegevate harrastuskaluritega, kes ei oska arvestada kiiresti muutuvate ilmastikuoludega kaasnevaid ohte ega arvesta tihtipeale jääle mineku keelugagi. Enamik sedalaadi õnnetusi juhtub hämaruse ja pimeduse saabudes, kui soovitakse järvelt ja merelahtedelt kaldale naasta.
Selle aasta kuue kuuga on PPA Eesti merealal ja piiriveekogudel korraldainud 37 (2013. aasta esimesel poolaastal 29) päästeoperatsiooni. Lisaks on olnud 67 (2013 – 87) muud juhtumit, kuhu kuuluvad näiteks punase raketi laskmine, veesõiduki tehniline rike, madalikule sõitmine, ja abi on osutatud või siis otsitud rakettide puhul võimalikku hädasolijat.
Kokku on PPA abi vajanud 274 inimest (2013. aasta 6 kuud 239 inimest), merepäästeüksused on päästnud 191 (2013. aastal sama ajavahemiku jooksul 153 inimest), ise pääsenuid on 76 (2013 – 79), hukkus kuus inimest ja üks inimene on teadmata kadunud (2013. aasta kuue kuuga hukkus seitse inimest).
Kümne juhtumi (2013. aasta kuue kuuga üheksa juhtumit) puhul on tegevustesse olnud kaasatud vabatahtlikud merepäästjad.
Juuli esimesel poolel on sagenenud väikelaevadega madalikele sõidud ja abi on vajatud tehnilisest rikkest põhjustatud juhtumite puhul. Õnneks on seni kõik lõppenud õnnelikult ja ohtu ei ole sattunud inimeste elud ning päästetud on veesõidukidki. Võrreldes eelmise aasta 15. juuli seisuga kinnitab statistika selliste juhtumite sagenemist: 2013. aastal oli vaja abi osutada seitsmele merealal madalikule sõitnud alusele, sel aastal on selliseid juhtumeid olnud 18.
Piirivalvurid soovitavad uuendada meresõidul kasutatavaid navigatsioonikaarte, nii elektroonilisi kui paberkandjal, ja madalamates kohtades jälgida hoolikalt enda ümber toimuvat. Oluline on vältida vähimagi kahtluse korral otseteid ja eelistada madalikule sõitmisele paarkümmend miili pikemat reisi.
Oluline on hoida töös raadiojaama ja enne teha selgeks selle täpne kasutamine, et hädaolukorras oskaks seda kasutada. Sidevahendite kasutamisel ja sees hoidmisel on merevalvekeskusel võimalus veesõiduki juhiga ühendust võtta ja võimalikest ohtudest teavitada, näiteks teada anda kas või sellest, et valitud kurss võib viia madalikule või ollakse sellele ohtlikult lähedal.
Meresõitjal on oluline iga uue sihtkoha valimisel teha eeltöö navigeerimistingimuste asjus ja valida juba ette võimalikult ohutu marsruut ja välja selgitada meretaseme hetkeseis.
Enne merele minemist on oluline endale selgeks teha kohalike merepääste ja mereseirega tegelevate asutuste telefoninumbrid ja raadiosagedused, et hädaolukorras oleks abi vajamisel võimalik kiiresti endast teada anda. Hea on, kui mereretkele minnes on kaasas laetud akuga mobiiltelefon, mis on veekindlas ümbrises, et seda hädaolukorda sattudes oleks võimalik kasutada.
Väikelaevaomanikel on oluline enne merele minemist veenduda, et veesõiduk on tehniliselt korras ja et mootorikütust oleks piisavalt, et valitud marsruut läbida ja sadamasse tagasi jõuda. On hea, kui väheste kogemustega meresõitjaid oma võimeid üle ei hinda.
Kuigi on teada, et päästevarustus peab olemas olema, soovitavad merepäästjad päästevesti kohe merele minnes selga panna, sest ei üle parda kukkunul ega uppumisohtu sattunud alusel viibijatel jää aega ega sageli võimalustki selle paadipõhjast otsimiseks ja selga panemiseks.
Alkoholgi jäägu kaldale ja tarbimiseks ohututes ja selleks lubatud kohtades. Merel võib juhtuda, et lubatud piiri taju kaob ja saatuslikuks võivad saada ujuma minemine või läbimõtlemata manöövrid.