Ingvar Saare: Kihnu sära varjutab argipäev

Kihnu vallavanem Ingvar Saare. Foto: Urmas Luik

Kihnu vald erineb Pärnumaa 20 omavalitsuse hulgas selle poolest, et seda lahutab maakonnakeskusest 45kilomeetrine meretee.

See tähendab, et mõnigi mure, mis mandril mäekõrguseks ei kasva, kujuneb saarel aastaajast ja ametkondlikest barjääridest tulenevalt kõvaks pähkliks, nagu näiteks vältimatu abi andmine.

Samal ajal on UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirja kantud 17ruutkilomeetrine maatükk Liivi lahes sellise tõmbejõuga, et sealt traavivad üle erikeelsed turistid, foto- ja kinomehed.

Pärnumaa noorima ja tõenäoliselt riigis noorima vallavanema Ingvar Saare (24) tööruumi aknad rahvamaja allkorrusel avanevad siseõue lasteaia mänguplatsi poole.

Rahvamaja ja seega vallamaja katus laseb vett läbi. Kihnu vallavanem Ingvar Saare, mis sellel katusel viga on? Silmatorkav hoone pole ju vana, avati 2001. aastal ja selle projekteerisid sellised tuntud inimesed nagu Leonhard Lapin ja Toomas Rein.

Mure ei ole üksnes katusega, vaja on ehitada ventilatsioon ja elekterküte asendada maaküttega. Insenerid ütlesid, et plekk-katus ei sobi hoonele, kus katuse kalle on null kraadi. Praegu on nii, et katuse profiilpleki paanide vahuga täidetud vahed ei pea enam vett, rajatis hoiab sissepoole lohku ja paanide vahelt ning katuseakendest valgub vesi läbi lae saali ja teistessegi ruumidesse.

Härra Lapin soovib, et säiliks tema arhitektuuriline nägemus ja hoone välisilmet muuta ei saa. Tõenäoliselt ainus lahendus on teha kahekordne katus, nii et peale jääb plekk ja alla rullmaterjal. Projekt on tellitud, raha saame riigieelarvest rahastatavast Kihnu programmist ja lisa taotleme regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist raha. Esialgse hinnangu kohaselt kulub töödeks ligi 1,6 miljonit krooni.

Koolimaja on järgmine kandiline koht, siitsamast aknast paistab otsapidi kätte. Seda renoveeriti ainult 13 aastat tagasi, tuleb välja, et nii hästi, et talvel peavad lapsed-õpetajad tunnis käpikud kätte tõmbama.

Jah, hoone on renoveeritud alla igasugust arvestust ja isegi vundament vajab uuendamist. Ehitusekspertiisile toetudes oleme otsustanud uue, kihnupärane ja energiasäästliku maja ehitamise kasuks. Praegu on hoone kõige soojustpidavamad kohad plastaknad, seintest puhub tuul läbi, seal ei ole üldse soojustust. Talvel oli klassides viis kraadi sooja. Maja funktsioonid on muutunud, seda on pidevalt vajadustele vastavalt kohendatud, kuid piir on ees – kapitaalsest ümberehitusest ei pääse, kuid renoveerimine pole otstarbekas.

Oleme rahataotlusega küll KOIT-kava reservnimekirjas, kuid suurem lootus on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Šveitsi programmil.   

Kihnu – see on eelkõige UNESCO ja kultuuriruum. Kördid, troid, kalakastiga külgkorvid, põlvest põlve pärandatud oskused. Mida selles suunas plaanite teha?

Kuulutame välja konkursi, et võtta tööle ehitus-, planeeringu- ja arendusküsimustega tegeleva nõuniku, kes koordineeriks valla arengut. Tööst tal puudu ei tule: valla sadama ja lautrite arendamine, rahvamaja renoveerimine ja koolimaja ehitamine, peale üldplaneeringu uuendamise kultuuriturismi arengukava väljatöötamine, et siduda näiteks muuseum, Metsamaa talu kui pärandkultuurikeskus, Kihnu mere seltsi algatusel kivilaeva ehitamine ja muud pakutavad turismiteenused tervikuks, et luua ja tõsta teenuste hulka ja nende kvaliteeti.

Riigieelarvest on Kihnu eripära ja arengu toetamiseks nelja aasta peale ette nähtud 20 miljonit krooni, seega viis igal aastal. Kuidas olete raha kasutanud?

Vallale on laekunud mõnevõrra väiksem summa, vast keskmiselt kolme ja poole ringis igal aastal, sest toetus jaguneb Kihnu valla kõrval Tõstamaa valla ja kolmanda sektori vahel, aga sellele vaatamata on toetusest suur abi. Saarel on põhilised valla kruusateed remonditud ja järgmisel aastal saavad mustkatte. Kunagine karjalaut on ümber ehitatud tehnokeskuseks, seal on nii jäätmejääm ja päästeteenistus.

Kui nii palju on tehtud ja teoksil, mille üle süda siis valutab?

Suurim mure on vältimatu abi jõudmine saarele. Praegu on nii, et 1. jaanuarist ei ole meil saarel enam perearsti. Doktor Vellend läheb ära, ta on olnud vastutulelik ja aastaid lepingut pikendanud. Kiirabi teenust peab meile osutama aga Pärnu haigla, kuid kuidas ja kelle kulul saada Kihnust abivajaja mandrile, Munalaidu, kuhu siit on 12 kilomeetrit mereteed, seda küsimust ei ole riik suutnud rohkem kui kümne aastaga lahendada. Üle 500 aastaringse elaniku, peale selle tuhanded turistid suvel, kuid ministeeriumi tasandil oleme ülejäänud väikesaartega prioriteet “Ü” ehk viimane. Aastal 2010 jõuab parameedik Kihnu ligi kahe tunniga…! Nii et Kihnus ootamatult haigeks jääda on riskantne.