Pärnu korteriturg on vaikelust ärkamas

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühena vähestest ehitatakse praegu Pärnus Papiniitu 38 korteriga korterelamut.
Ühena vähestest ehitatakse praegu Pärnus Papiniitu 38 korteriga korterelamut. Foto: Urmas Luik

Pärnu korteriturg on elavnemas ja klientide hulgas kohtab arvestataval hulgal venelasi ja soomlasi, liigsest optimismist soovitavad kinnisvarafirmad siiski hoiduda.


Domus Kinnisvara arendusdirektori Ingvar Allekandi sõnutsi tehti aprillis ja mais Pärnu korteriturul tehingute arvu rekord. Kui läinud aastal oli keskmiselt 27 tehingut kuus, siis aprillis ja mais ulatus nende hulk üle 50. Tänavu esimese poolaasta keskmine oli 39 tehingut kuus.

Pärnu korterituru loomulikuks vajaduseks hindas Allekand 60-70 tehingut kuus. Tema arvates kulub selleni jõudmiseks vähemalt aasta-paar.

Tehinguni jõuab viis välismaalast

Ostuhuviliste seas on arvestataval hulgal venelasi ja soomlasi, kes tunnevad huvi eeskätt kesklinna ja ranna rajooni korterite ja majade vastu. Eelistatud hinnaklass on Domus Kinnisvara andmetel miljon-poolteist, LVM Kinnisvara andmetel kuni miljon krooni. “Igakuine tehingute arv on väike ja 39 igakuisest ostjast on välismaalasi ainult viis,” rääkis Allekand.

Suurenenud huvi on tõstnud hindu. Aasta algusega võrreldes kerkis keskmine hind lausa 24 protsenti. Allekandi jutu järgi ei tohi selle põhjal arvata, et korterid on kallimaks läinud, üksnes tehinguid tehti kallimate korteritega.

“Keskmist hinda on tõstnud heas asukohas ja seisus korterid ning uute elamute korteritega toimunud tehingud,” kõneles Allekand. “Tehingud toimuvad varasemast kallimate varadega.”

Tehingute hinnavahemik vanemates kortermajades jääb 8000 – 13 000 krooni ruutmeeter, uuemate korterelamute puhul 14 000 – 18 000 krooni ruutmeeter. “Tehtud on nii 1800 kui 38 000 krooni suuruse ruutmeetrihinnaga tehinguid,” iseloomustas Allekand Pärnu selle aasta esimese poolaasta korteriturgu.

Piirkondadest on endiselt eelistatud kesklinna ja Mai elamurajooni korterid. Viimasel ajal on nõutud esimesel kuni kolmandal korrusel asuvaid kahetoalisi keskküttega kortereid Mai piirkonnas. Tavalisele pärnakale on aga kõige olulisem hind ning odavamad korterid asuvad Räämal ja Ülejõel.

Välismaalased pangalaenu ei võta

Üldjuhul välismaalased siinse korteri ostmiseks pangalaenu ei võta, ka osa eestlastest paigutab raha kinnisvarasse. LVM Kinnisvara juhatuse liikme Andres Suti hinnangul ostab ligi 80 protsenti eestlastest korteri pangalaenu kasutades.

Maakleritele teeb muret korterite hiiglaslik laojääk. Allekandi andmetel müüakse praegu Pärnus 500-600 korterit, millest veidi üle 250 on uusarendused. “See on kolme-nelja aasta müügimaht,” prognoosis Allekand.

Suti jutu järgi on Pärnus jooksvalt müügis ligi 1000 korterit, millest uusarendusi on veidi üle 120. “Lattu” paremaid aegu ootama on pandud ligi 150 uut korterit, neid praegu müügil ei ole.

Korterite müügipakkumiste hinnad jäävad Pärnus vahemikku 9000 – 15 000, uuemates korterelamutes 16 000 – 25 000 krooni ruutmeeter. Maksimaalne hind, mida turul küsitakse, on ranna rajooni uue korterelamu kolmetoalisel korteril: 54 300 krooni ruutmeetrilt.

“Ostjate ja müüjate vahelised käärid on vähenenud aasta alguses 44 protsendilt praeguse 28 protsendini,” lausus Allekand.

Allekandi sõnutsi pole märkimisväärset müügiedu ühegi arendusprojekti puhul ette näidata. Ainsana võib tema arvates teiste seast esile tõsta YIT Ehituse poolt Papiniidus alustatud 38 korteriga korterelamut, mis 16 000 – 18 000 krooniga ruutmeetri kohta on suutnud tekitada teatud ostuhuvi.

Buumiaegset praaki ei taheta

Papiniitu ja Eha tänavale ehitatavad kortermajad on ainsad, mida praegu ehitatakse, ja pärnakad peavad veel kaua valima buumiajal ehitatud korterelamute vahel. Allekandi jutu järgi annab Tallinnas juba tunda uusarenduste defitsiit, sest ostjad ei taha leppida aastatel 2006-2007 rajatud elamispinna ehituskvaliteediga.

Pärnu üüriturg on hooajaline, suvel ületab nõudlus pakkumist. Enim tahetakse kahe-kolmetoalisi möbleeritud kortereid kesklinnas, ranna rajoonis ja Mais, mille eest ollakse valmis maksma 3000-6000 krooni kuus. Pikemaajaliselt soovitakse soodsamat üüripinda, mida leiab hinnatasemega 1800-2500 krooni kuus (lisanduvad kommunaalkulud) Vana-Saugast, Ülejõelt ja Räämalt.

Nagu korteriturg on elamute turgki sel aastal kasvanud. Läinud aastal tehti Pärnumaal 140 hoonestatud maa tehingut, selle aasta esimesel poolaastal 157. Ostuhuvi on 0,6-1,2 miljonit krooni maksvate elamute vastu, hind sõltub infrastruktuurist, kaugusest linnast, haljastusest.

Ülejõel maksavad halvas seisus elamud 600 000 kuni miljon, keskmises seisus 1,2 - 1,8 miljonit ja uued, nüüdisaegsed elamud 2-3 miljonit krooni. Kesklinnas ja ranna rajoonis on hinnad vastavalt 1,2 - 1,7, 1,8 - 3 ja 3,5 - 8 miljonit krooni.

Linnalähedastes valdades maksavad halvas korras elamud 0,5 - 0,8, keskmised 0,8 - 1,6 ja uued majad 1,8 - 3 miljonit krooni. Kaugemal maakonnas on hinnad 0,3 - 0,6, 0,6 - 1,1 ja 1,2 - 2,5 miljonit krooni.

Allekandi prognoosi järgi kulub praeguse elamute laojäägi realiseerimiseks ligi kolm aastat.

Praegu tasub juba ise maja ehitada

Elamukruntide nõudlus on Domus Kinnisvara hinnangul väike, sest mis mõtet on krunti osta, kui maju on saada küllaldaselt ja finantseerimisvõimalused on kesised. Ühepereelamu ehitushind on Allekandi andmetel langenud 2006/2007. aasta 13 000 – 14 000 kroonilt 10 000 kroonini ruutmeetri kohta.

“Praegu tasub inimesel juba vana elamise asemel uus ehitada, aga arendada veel ei tasu, sest kasum on liiga väike,” lausus Allekand.

Tallinna korterihinnad on Pärnu omadest paarikümne protsendi võrra kõrgemad, Tartu korterite hind sama või isegi madalam. “Kui keegi tahab ülikoolilinna minna, müügu Pärnu korter maha,” soovitas Allekand.

Ühetoalise korteri üürimine maksab Tartus 1500-2500, kahetoalise korteri saab üürida 2500-4000 ja kolmetoalise 2900-5500 krooni eest kuus.

Tagasi üles