Tervise arengu instituudi uuringu järgi jääb tubakasõltlasi Eestis aasta-aastalt küll järjest vähemaks, ent suitsetavad inimesed võiksid teada, mida nad üldse sisse imevad.
Suitsetajaid jääb Eestis tasapisi vähemaks
/nginx/o/2016/01/26/4905989t1h9e4e.jpg)
13. detsember 2014, 08:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu avaldatud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetab iga päev 26 protsenti eestimaalastest ehk veidi rohkem kui 231 000 inimest. 20 aastat tagasi oli suitsetajaid 33,5 protsenti.
Mehed suitsetavad naistest enam
Uuringu järgi suitsetab 36,2 protsenti Eesti meestest ja 18,3 protsenti naistest. Kui meeste seas on suitsetamislevimus selges langustendentsis (1994. aastal oli igapäevasuitsetajaid 50 protsenti meestest), on naiste seas suitsetamislevimuse langustendents samal ajavahemikul tunduvalt väiksem (vastavalt 21 ja 18 protsenti).
Nagu kirjutas Terviseinfo portaal, on suitsetamine suur probleem Eesti koolinoorte seas, kellest on igapäevasuitsetajaid umbes viis protsenti. Taas on suuremad suitsetajad poisid, neist suitsetab ligemale seitse protsenti. Võrdluseks, alaealistest neidudest suitsetab neli protsenti.
Esimene sigaret tõmmatakse õnneks üha vanemalt. Kui 2006. aastal ei olnud sigarette proovinud 62 protsenti kuni 11aastastest poistest, siis 2010. aastal oli nende osakaal 70 protsenti. Tüdrukute seas olid 11aastaste tulemused vastavalt 82 ja 83 protsenti.
15aastastest poistest on sigaretti proovinud 77 protsenti ja tüdrukutest 65 protsenti. Võrdluses teiste riikidega on Eesti selle näitajaga viiendal kohal Gröönimaa, Läti, Leedu ja Tšehhi järel.
Portaal märkis, et kuigi igapäevasuitsetajate osakaal 11–15- aastaste õpilaste hulgas langeb, on populaarsust võitmas vesipiibu suitsetamine ja huuletubaka tarvitamine.
Vesipiip on tüdrukute seas isegi populaarsem kui poiste seas.
Hind ei mängi rolli
Uuringust selgus tõsiasi, et enam suitsetavad madalama haridusega eestlased. Kui alg- või põhiharidusega eestlastest suitsetab 36,7 protsenti inimestest, siis kõrgharidusega inimestest vaid 12 protsenti.
Kuigi sigarettide hind tõuseb igal aastal, suitsetavad Eestis kummalisel kombel enam inimesed, kelle sissetulek on väiksem. Näiteks suitsetab peaaegu pool Eesti töötutest meestest ja ligemale 28 protsenti töötutest naistest.
Inimestest, kes märkisid oma kuusissetulekuks kuni 256 eurot, suitsetab Eestis 43,8 protsenti meestest ja 19,9 protsenti naistest. Samal ajal suitsetab inimestest, kelle kuusissetulek on 639 eurot või rohkem, 33,8 protsenti meestest ja 16,1 protsenti naistest.
Aga mis suitsetamises halba on? Tervise arengu instituut toob välja mõne põhjuse, miks suitsetama ei peaks. Väidetavalt elab mittesuitsetaja keskmiselt 20–25 aastat suitsetajast kauem. Suitsetajast saab tõenäoliselt kaheksa korda kiiremini narkomaan kui mittesuitsetajast.
Tasub teada, et noorte seas popp närimistubakas ei ole vähem ohutu, see põhjustab suuõõne vähki eriti huule, keele ja neelu piirkonnas ning on seotud siseorganite kasvajatega.
Kõrgema elatustasemega riikide üldine tendents on, et suitsetajaid jääb üha vähemaks. Seetõttu on tubakatootjad alustanud madalama elatustasemega riikides ulatuslikke reklaamikampaaniaid, et õhutada inimesi oma tooteid tarbima, teadis tervise arengu instituut.