/nginx/o/2016/02/01/4957079t1hd965.jpg)
/nginx/o/2011/02/14/516114t1h26a9.jpg)
Selle aasta algusest hakkas kehtima abipolitseinike tegevust reguleeriv seadus, mille kohaselt abipolitseinikuks võib võtta 18aastaseks saanud vähemalt keskharidusega inimese, kes on Eesti kodanik, valdab riigikeelt politseiametnikele ettenähtud tasemel ja vastab siseministri kehtestatavatele kutsesobivusnõuetele.
Samuti sätestab seadus abipolitseinikule esitatavad nõuded, abipolitseinikuks kandideerimise, nimetamise ja vabastamise korra ning väljaõppe põhimõtted.
Uue seaduse koostamise tingis siseministeeriumi teatel õiguskantsleri ja õiguse rakendajate kriitika, mille järgi käesoleva aastani kehtinud, 1994. aasta aprillis vastu võetud seadus oli ajast maha jäänud ega vastanud enam põhiseadusele.
Mida peate olulisemateks muutusteks, mida uuenenud abipolitseiniku seadus kaasa tõi?
Abipolitseinike tegevus suures plaanis ei muutunud. Uues seaduses on täpsustatud nõudeid kandidaadile, näiteks vajalik haridustase, keeleoskus, tervislik seisund. Samuti on varasemast konkreetsemalt reguleeritud koolituste maht ja tase. Abipolitseinike pädevuste kirjeldamisel on võetud aluseks politsei ja piirivalve seadus.
Uue seadusega muutusid abipolitseinike tasustamise põhimõttedki.
Hiljuti oli uudis, et Põhja politseiprefektuuris on abipolitseinike read kokku kuivanud. Kuidas on olukord Lääne prefektuuris?
Lääne prefektuuris on abipolitseinike arv püsinud läbi aastate stabiilne. Viimasel kuuel aastal on neid olnud maksimaalselt 307 ja praegu on meil nimekirjas 222 abipolitseinikku. Maakonniti jaotuvad abipolitseinikud järgmiselt: Pärnumaal 64, Järvamaal 34, Raplamaal 46, Läänemaal 45, Saaremaal 18 ja Hiiumaal 15 abipolitseinikku. Nende seas on ka naisi.
Minu kogemuse põhjal on abipolitseinike arv ajas muutunud ühelt poolt tulenevalt inimeste võimalusest osaleda politsei tegevuses ja teisalt politsei kui insitutsiooni enda vajadusest. Möödunud aasta andmetest selgub, et mullu olid aktiivsed üle poole ehk 68 protsenti abipolitseinikest. “Aktiivsuse” mõiste tähendab vähemalt kord osalemist politsei tegevuses.
Kõige aktiivsemad Lääne prefektuuri piirkonnas on Saaremaa abipolitseinikud, nende osalemise protsent on 100. Kodanike huvi abipolitseinike tegevuse vastu pole eriti kõikunud ja viimastel aastatel on rohkem huvi üles näidanud just nooremad inimesed.
Kas oskate nimetada, kus prefektuuri tööpiirkonnas on abipolitseinike abi vaja läinud?
Abipolitseinikke kasutatakse põhiliselt avaliku korra tagamisel, see tähendab peamiselt patrullimisel ja korra tagamisel suurüritustel. Näidetena võin välja tuua “Reiu rock’i” ja hansapäevad Pärnumaal ja “Õlletoobri” Saaremaal. Maakondlikes konstaablijaoskondades on abipolitseinikud patrullimisel asendamatud abilised.
Kuidas seletada abipolitseinikega seotud traagilisi sündmusi, nagu koera tulistamine kuue aasta ja naise tulistamine kahe aasta eest? Kas politsei kontrollib põhjalikult abipolitseinikuks pürgivate inimeste tausta?
Lääne prefektuuris ei ole õnnetusjuhtumeid aset leidnud. Politsei teeb iga kandidaadi suhtes põhjaliku taustakontrolli ja hindab tema vastavust nõuetele. Samuti on kehtestatud välja- ja täiendusõppe süsteem.
Kõrvalseisjale näib ehk, et huvi abipolitseinikuks saamise vastu kasvas plahvatuslikult pronksiöö sündmuste järel. Kas ühiskonda raputavad sündmused panevad kodanikke korra nimel tegutsema?
Inimesed võtavad oma otsuseid tihti vastu emotsiooni ajel.
2007. aasta sündmused andsid olulise tõuke sellele, et inimesed mõtlesid enam turvalisusele ja sellele, kuidas ise sellesse panustada. Turvalisus on tunne, mille loomisele saame kõik kaasa aidata, abipolitseinikuks olemine on ainult üks väljunditest.
Tänan kõiki abipolitseinikke, kes on panustanud isiklikku aega ja energiat meie ühisesse turvalisusesse!