Gaddafi võitleb lõpuni

Muammar al-Gaddafi ja tema poja Saif al-Islami nimelised mängukoerad pidid andma edasi Banghazi elanike arvamuse oma juhtide kohta. Üleeile juubeldasid linlased keskväljakul Gaddafi võimu lõppemise üle. Foto: Reuters

Osa Liibüast on Muammar al-Gaddafi kontrolli alt väljunud, kuid viimse veretilgani võidelda lubanud diktaator ähvardab ülestõusu mahasurumiseks kogu riigi maja haaval mässajatest puhastada.

Uudisteagentuuri BNS teatel pidas al-Gaddafi alles teisipäeval raevuka kõne, teatades, et ei kavatse võimust loobuda ja on valmis selle nimel surema märtrina oma esiisade maal. 1969. aastal sõjalise riigipöördega võimule tulnud al-Gaddafi on Liibüat valitsenud 41 aastat ega ilmuta vähimatki soovi tagasi astuda.

Liibüa suuruselt teisest linnast Banghazist alanud rahutused on levinud pealinna Tripolisse ja julgeolekujõud on asunud meeleavaldusi julmalt maha suruma.

Sanktsioonid kaalumisel

Euroopa Liit otsustas üleeile kehtestada Liibüale sanktsioonid, mis võivad kujutada endast nii arvete külmutamist, viisakeeldu kui õiguslikke samme al-Gaddafi režiimi kõrgete ametnike suhtes. Muude meetmete hulgas kaalutakse üleeuroopalist relvaembargot. Sanktsioone püüavad jõuliselt läbi suruda Prantsusmaa, Saksamaa, Soome ja Luksemburg.

USA välisminister Hillary Clinton mõistis üleeile veel kord hukka vägivalla Liibüas ja hoiatas ühtlasi, et al-Gaddafi valitsus võetakse oma tegude eest vastutusele. USA arutab olukorda oma liitlastega ja kaalub kõiki vägivalla lõpetamise võimalusi. Külmutada võidakse Liibüa valitsuse ja al-Gaddafi vara.

Mäss ja nafta

Eraluureagentuur Stratfor hoiatas, et poliitiline olukord Liibüas on hakanud mõjutama tema naftatootmist ja see olevat alles algus. Nagu Aafrika riikides valdavalt toodetakse enamik Liibüa naftast ja maagaasist maismaal. See aitab kokku hoida kuludelt, kuid suurendab riski, et poliitiline ebastabiilsus hakkab mõjutama toodangut.

Liibüa 1,8 miljonit barrelit naftat päevas võib jagada kaheks. Osa sellest toodetakse riigi lääneosas ja eksporditakse Tripoli-lähedase sadama kaudu. Teine osa tuleb riigi idaosast ja saadetakse müüki Ida-Liibüa linnade kaudu.

Muammar al-Gaddafi võim toetub Tripolile läänes, opositsioon on koondunud Banghazisse idas. Mõlema vahel on 600 kilomeetri laiune peaaegu inimtühi kõrb.

Tänu naftale on riigis kaks võimukeskust ja mõlemal neist on oma tuluallikas juhuks, kui läheb kodusõjaks.

Naftatööstust pole veel rünnatud, kuid ebastabiilsus sunnib rahvusvahelisi naftafirmasid evakueerima oma töötajaid. 6,5 miljoni elanikuga Liibüa ei suuda toota nii palju tehnokraate ja insenere, et hoida käigus märkimisväärset energiasektorit.

Kõige suuremad probleemid ähvardavad Itaalia energiahiidu ENI. Seni on Itaaliasse eksporditud 29 protsenti Liibüa naftatoodangust ehk ligi 366 000 barrelit päevas. Teisel kohal on Prantsusmaa ligemale 178 000 barreliga, järgneb Hiina umbes 161 000 barreliga. Suuremad Liibüa nafta tarbijad on veel Saksamaa ja Hispaania, kuid osa toodangust veetakse USAsse, Ühendkuningriiki, Austriasse, Portugali, Hollandisse, Iirimaale, Šveitsi ja isegi Serbiasse.

Liibüa pole veel kõik

Stratfor juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi olukord Liibüas on väljumas kontrolli alt ja meedias domineerib sealsete sündmuste kajastamine, pole Liibüa sugugi kõige olulisem riik. Tähtis on silm peal hoida Bahreinil, kus lõikuvad Iraani – Saudi Araabia rivaliteedijooned, ja sellest väikeriigist võib oleneda USA lahkumine Iraagist.

Bahrein ilmutab samuti rahutuse märke ja kui seal peaks tuliseks minema, võib USA kaotada oma viienda laevastiku põhibaasi selles riigis.



Muammar al-Gaddafi

Sündinud 7. juunil 1942 rändkarjakasvataja peres. Imetles Egiptuse riigipead Gamal Abdel Nasserit ja selle araabia sotsialismi ja rahvusluse ideoloogiat.

Juba sõjakoolis mõtles riigipöördele. Pärast õnnestunud riigipööret oli sõjalise nõukogu esimees ja peaminister, 1972. aastast kannab ametlikku tiitlit revolutsiooni juht ja suunaja. Läänes tuntud kolonel Gaddafina.

Oma sotsialistlik-islamistliku riigi poliitfilosoofia pani kirja ”Rohelisse raamatusse”, mille kolm köidet ilmusid 1975–1979.

Tuntud panarabismi pooldaja: kõik Araabia riigid peaksid ühinema. 1972 üritas Liibüa, Egiptuse, Süüria riiki luua, kuid ühinemistingimuste suhtes ei lepitud kokku. 1974 ebaõnnestus ühinemine Tuneesiaga.

Kuulutas ennast 2008 kuningate kuningaks, Araabia juhtide juhiks ja moslemite imaamiks.

Teist korda abielus, kaheksa last, neist seitse poega, ja kaks adopteeritud last. Armastab safariülikondi ja päikeseprille. Kardab vee kohal lendamist, eelistab jääda esimesele korrusele, ei reisi peaaegu kunagi ukrainlannast volüümika usaldusõe Galina Kolotnitskata.

Gaddafi 40-liikmeline amatsoonide kaardivägi koosneb Gaddafi enda valitud neitsitest, kellele enne teenistusse astumist õpetatakse tulirelvade käsitsemist ja võitluskunste.

Allikas: Vikipeedia