/nginx/o/2011/03/31/549385t1h034d.jpg)
Muinsuskaitseseaduse alusel on Eestis kultuurimälestiseks tunnistatud 452 looduslikku pühapaika, enamikku nendest kaitstakse arheoloogiamälestisena, mõningaid ajaloomälestisena. Umbes 50 looduslikku pühapaika on võetud looduskaitse alla.
Kommentaar: Loodav arengukava kaitseb looduslikke pühapaiku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2008. aastal algatas kultuuriministeerium arengukava „Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoid“ aastateks 2008-2012.
Arengukava eesmärk on looduslike pühapaikade inventeerimine ja vastava andmekogu loomine, valdkonna populariseerimine, teadlikkuse tõstmine looduslike pühapaikade väärtuslikkuse suhtes ja maaomanike nõustamissüsteemi loomine. Arengukava peaks täpsustama looduslike pühapaikade säilitamiseks vajalikku õiguslikku regulatsiooni ja välja töötama ning rakendama maaomanikele mõeldud toetusmeetmeid.
Kava rakendamiseks loodi Tartu ülikooli juurde looduslike pühapaikade keskus, mille koordinaator on Ahto Kaasik.
Arengukava elluviimisel peaks inventeeritama Pärnu maakonna looduslikud pühapaigad ja ühel või teisel moel leidma lahenduse nende kaitsmise küsimus.
Audru vallas asuva Marksa hiiemäe (kultuurimälestiste registris number 1172) ümber paiknevad hooned on muinsuskaitseametile teadaolevalt ehitatud enne hiiemäe mälestiseks tunnistamist. Hiiemägi on heas korras, ümbruskonna elanike poolt hästi hooldatud. Alles on samas asuv ohvrikivi.
Tori vallas Muraka külas on kaitse all hiiesaar, ohvrikivi ja keskaegne külakalmistu. Muinsuskaitseametil puuduvad andmed muude looduslike pühapaikade kohta nimetatud alal.