Laelatu puisniidul, mis on maailma üks liigirikkamaid looduskooslusi, alustati jõuludel kujundustöödega. Maha võetakse puid ja põõsaid, et luua rohttaimestikule paremad kasvutingimused.
Maailmakuulus loodusharuldus muudab nägu
/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
29. detsember 2017, 13:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigimetsa majandamise keskuse looduskaitsespetsialisti Ants Animägi selgituse järgi tööd kaua ei kesta. "Alustasime jõulupühil ja kui ilma hoiab, võib loota, et jaanuari lõpuks on töödega ühel pool," teatas ta.
Virtsu lähistel puisniidul on botaanikud taimi uurinud juba üle poole sajandi. Nüüdseks mitu aastat on räägitud taimede liigirikkuse vähenemisest alal. Animägi selgitas, et 16 aastaga on ühel ruutmeetril kasvavate taimede arv vähenenud kümne võrra.
2001. aastal loendati puisniidu ühel ruutmeetril kokku 76 liiki taimi: rohkem on neid maailmas ruutmeetril loendatud vaid Argentina mägismaal – 88. Eelmisel aastal loendati Laelatul liike samal maalapil juba vaid 66.
Kogu niidu liigirikkuski on märgatavalt vähenenud: kui kunagi võis sealt leida ligikaudu 600 taimeliiki, näitas 2012. aasta loendus, et arv on poole võrra vähenenud.
Üks muutuse põhjusi võib peituda valguse puuduses: suured puud ja põõsad ei lase väiksematel taimedel korralikult kasvada. Samuti märkis Animägi, et lähipiirkondades ei karjatata enam loomi ja seepärast on ümbruskonnas niite vähemaks jäänud.
Töid muudavad keerulisemaks piirangudki: näiteks kasutatakse puude väljavedamiseks kergeid kummiroomikutega masinaid. Samuti tehakse kogu raie käsitööna.
Laelatu puisniit
Alal on teadaolevalt nii Eesti kui kogu Põhja-Euroopa liigirikkaim taimekooslus. Kui arvestada maailma väikesemõõtmeliste (kuni üheruutmeetriste) alade soontaimede absoluutset liikide arvu, hoiab Laelatu puisniit teist kohta (kuni 76 liiki ruutmeetril), jäädes alla vaid Argentina madala rohuga kuivale mägikarjamaale, kus on loendatud kuni 89 taimeliiki ruutmeetril. Laelatul on leitud kasvamas 546 liiki soontaimi, muu hulgas kasvab siin 2/3 kodumaiseid orhideeliike.
Laelatu puisniit on pikka aega olnud botaaniline ja ökoloogiline uurimisala, seal paikneb Laelatu bioloogiajaam.
Laelatu puisniit on olnud niidetavana (ja servades karjatatavana) kasutusel sajandeid. Et piirkond asub Lääne-Eestis, kus maapind aastas kuni poolteist millimeetrit kerkib, on meri sealt aastasadade jooksul taandunud. Laelatu kõrgemad kohad võisid mere alt laidudena vabaneda umbes 2000 aasta eest. On võimalik, et laiud võeti suviste karjamaadena kohe kasutusele, mispärast võis Laelatul juba algusest kujuneda puisniit ja õiget metsa pole seal ehk kunagi olnudki.
Allikas: Vikipeedia