Intervjuu: Müügimehe pähemääritud toote võib tagastada

Hanna Turetski. Foto: Peeter Langovits

Vastab Hanna Turetski, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika osakonna juhataja

Tarbijakaitseametile on viimasel ajal tulnud järjest rohkem pöördumisi, kus inimesed kurdavad, et nende kodus on käidud esitlemas tolmuimejaid, veepuhastusseadmeid ja muid kalleid tooteid. Sageli inimesed ostavadki mõne neist, kuid hiljem rahulikult järele mõeldes avastavad, et otsus polnud õige. Ent tagastamisega tekib ootamatuid probleeme, ehkki inimesel on koduuksemüügi puhul õigus 14 päeva jooksul toode tagastada ja raha tagasi saada.

Mida mõista koduuksemüügi all?

Koduukseleping sõlmitakse kauba ja teenuse ostmisel-müümisel väljaspool äriruume: kodus, töökohas, ühissõidukis, tänaval või vabaajaüritusel. Koduukselepingu tingimused ei kehti, kui toote maksumus jääb alla 15 euro (235 krooni).

Suurim erinevus koduukse- ja tavamüügi vahel on, et koduse müügiesitluse käigus soetatud toote saab tagastada 14 päeva jooksul, saades tagasi kogu toote eest makstud summa.

Paraku on pea kõik tarbijakaitseametile laekunud avaldused seotud just sellega, et seadusega ettenähtud 14päevasele tagastamisõigusele on ettevõtja seadnud piirangud ja tarbijale ei tagastata täit summat.

Millega põhjendatakse raha tagasimaksmisest keeldumist?

Näiteks on arvatud maha postikulud või kasutamisest ja paigaldamisest tingitud kulutused. Tegelikult on nii, et kui tarbija annab tootest taganemise soovist teada 14 päeva jooksul pärast selle ostmist, ei ole ettevõtjal õigust arvata maha lisasummasid ettekäändel, et toodet on juba kasutatud. Kui toode on terve ja töökorras, tuleb tarbijale tagastada kogu tema makstud summa!

Samuti peab toonitama, et kui müügiesitluse käigus ei teavitatud tarbijat taganemisvõimalustest, on tal õigus lepingust taganeda kolme kuu jooksul.

Miks ometi inimesed ostavad asju, milleks neil tegelikult raha pole?

Toodete tagastamist on tarbijad põhjendanud tihti sellega, et lasid end osaval müügimehel pehmeks rääkida.

Nii võiks koduste müügiesitlustega kaasnevad ohud juba eos läbi mõelda. Näiteks ei ole mõtet lasta müügiesindajat uksest sisse vaid seetõttu, et lasta tal tasuta üks tuba tolmust puhtaks teha, kui tegelikult ostusoovi ei ole. Paraku on isegi sellistel juhtudel müügiesitlus tipnenud toote ostmise ning hiljem kahetsemisega.

Oleks suureks abiks, kui müügiesitlusel viibiks veel inimesi, kellega kamba peale saaks lõbusa ajaveetmise kõrval toote vajalikkuse üle arutada ja esitada müügiesindajale küsimusi.

Väga tähtis on põhjalikult tutvuda lepinguga, iseäranis pöörata tähelepanu toote tagastamistingimustele ja sellele, milliseks kujuneb kauba lõpphind. Samuti tuleb uurida toote remondi ja varuosade kättesaadavuse kohta.

Hilisemate ebameeldivuste vältimiseks tasub veenduda, et tegemist pole libakaupmehega, küsides talt isikut ja tegutsemisluba tõendavat dokumenti.

Kui tarbija on otsustanud ostmise kasuks, peab kaupmehel selle kohta olema esitada korrektne leping, milles kirjas kauba maksumus ja tagastamisvõimalused. Peale selle on äärmiselt oluline ostu tõendava dokumendi olemasolu.

Mida müügimeeste lõksu jäänud inimesed veel kurdavad?

Tarbijakaitseameti poole pöördunud tarbijad on väitnud, et müügimeeste esitlusviis tundus pealetükkiv ja kohatu. Müügimees ei tohi oma toote esitlemisel kasutada agressiivseid ega ebaausaid võtteid, näiteks ei tohi müügiagent eirata palvet lahkuda ja mitte tagasi tulla. Samuti on keelatud rõhutada, et kaup on odav ainult sinu jaoks ja sellel konkreetsel päeval, kui see tegelikult nii pole. Peale selle on müügimehel keelatud anda tarbijale mõista, et kauba või teenuse ostmata jätmine ohustab kliendi tervist või kaupleja tööd ja sissetulekut.

Tasub teada, et kui kaubal ilmneb mingi puudus, võib kaebuse esitada kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest.