/nginx/o/2018/06/01/7876484t1h5e74.jpg)
Eile hommikul Pärnus Ülejõe linnaosas seigelnud metskits, kes linnatänaval autode vahel jooksis ja pärastlõunal Tenneti ärihoone hoovi pikemalt peatuma jäi, läks öö saabudes puhkekohast ise minema.
Pärnu tänavatel seigelnud metskits läks öö varjus kodustele radadele
1. juuni 2018, 14:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Loodetavasti leidis ta tee oma kitseradadele ja ajab kitseasju rahus edasi,” ütles keskkonnaameti liigikaitse büroo loomade rehabilitatsiooni spetsialist Ainike Nõmmisto.
Nõmmisto sõnutsi käis ärihoone valvur aeg-ajalt kiikamas, kas linna sattunud uluk on õue peal alles. Veidi pärast südaööd märkas ta, et kits on sääred teinud.
Ehkki eile levis nii sotsiaalmeedias kui uudiste kommentaariumides arvamusi, et linna sattunud loom tuleks kinni püüda või uinutada ja loomulikku keskkonda toimetada, leidis loomade rehabilitatsiooni spetsialist, et kitse lahkumine rahulikul ajal oli parim lahendus.
“Päästjad olid valmis looma õhtul hoovist minema suunama, aga õnneks leidis metskits ise sealt tee välja. Nii ongi parem, sest kui inimesed loomale liiga lähedale lähevad, satub ta veel suuremasse stressi,” seletas ta.
Looma uinutamine on Nõmmistu sõnade järgi kõige viimane moodus, mida niisugustel juhtudel kasutatakse. “Uinutinoolega laskmisel peab loomale lähedale pääsema ja pärast seda kulub veel umbes veerand tundi, et uinuti mõjuma hakkaks,” ütles ta. “Sel ajal võib kits paanikasse sattuda ja käituda ettearvamatult. Parima tulemuse annab looma iseseisev lahkumine.”
Kuidas metskits Jannseni tänava kanti ringi uitama sattus, ei osanud Nõmmisto öelda. Imestada selle üle pole tema arvates põhjust. “Kitsed on linnades järjest sagedasemad külalised. Nad käivad kalmistutel lilli söömas,” teadis ta.
Pärnus uitavast metskitsest teatati eile mitu korda hädaabinumbril 112 ja keskkonnainfo telefonil 1313.
Nõmmisto ütluse järgi tulekski hätta sattunud või kummaliselt käitunud metsloomadest keskkonnainfo telefonil teada anda. “Spetsialistid oskavad juhendada, mida ette võtta või kuida käituda. Ise ei maksa isegi väikeseid loomi katsuma minna, sest nad võivad päris valusasti hammustada,” märkis ta.