Üle kümne aasta külastas Pärnut taas külmutuslaev

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külmutatud kaupa vedava Munsu kodusadam on Bathumi ja seekordne merereis viib Gruusia lipu alla sõitva laeva koos 300 tonni Pärnu rannaräimega Venemaale.
Külmutatud kaupa vedava Munsu kodusadam on Bathumi ja seekordne merereis viib Gruusia lipu alla sõitva laeva koos 300 tonni Pärnu rannaräimega Venemaale. Foto: Ants Liigus

Sellest on kümmekond aastat, kui Pärnu sadamat külastas külmutuslaev, mis viis siinsest kalakombinaadist külmutatud kala, eile oli sadamas Gruusia lipu all sõitev külmutuslaev Munsu.

Munsu, mille kodusadam on Bathumi, võttis Ülejõel Japsi kai äärest peale natuke üle 300 tonni külmutatud kevadist Pärnu rannaräime, mis müüakse Venemaale. Kalakaupmeeste öeldu põhjal pole Venemaa siiski kõige suurem Pärnust kala ostja, enamik külmutatud räimest läheb Ukrainasse.

Üle pika aja Pärnu sadamas sildunud külmutuslaev on märk sellest, et meretransport on muutunud maanteetranspordist odavamaks, ja edaspidi on külmutuslaevu siinsesse sadamasse aina rohkem oodata.

Räimepüügil joon all

Kevadine räimepüük on Pärnumaa rannavetes aga selleks korraks läbi, sest juuni esimestel päevadel täitus meie maakonna rannakaluritele lubatud selleaastane räimepüügikvoot.

Pärnu maakonnas oli Liivi lahe piirkonnale eraldatud rannakalurite räimelimiit tänavu 6939 tonni ja selle püüdsid kalurid täis nelja nädalaga.

Eesti mereinstituudi ihtüoloogi Heli Shpilevi hinnangul oli Pärnumaale eraldatud kvoot peaaegu seesama, mis Pärnumaa kalurid aastate keskmisena on viimasel kümnendil merest püüdnud.

“Nii enam-vähem 7000 tonni räime Pärnumaal viimastel aastatel keskmisena püütud on, ka neil aastatel, kui limiit lubanuks rohkem,” selgitas Shpilev.

Samal ajal möönis Shpilev, et Pärnumaa rannakalurid on püüdnud mõnel aastal, kui kvoot on võimaldanud, isegi 10 000 tonni räime oma maakonna rannavetest.

Kutseliste kalurite tegevust jälgiva põllumajandusministeeriumi esitatud andmete järgi oli rahvusvahelise konsiiliumi ja riikide vaheliste lepete tulemusena Eestile tänavu Läänemeres eraldatud räimepüügikvoot kokku 16 809 tonni. See on jagatud traalijate ja maakondade rannakalurite vahel.

Mõnel pool veel püütakse

Kui Pärnumaa vetes on räimepüük selleks korraks lõppenud, siis mujal Läänemeres on veel püügivaru.

Shpilevi selgitust mööda võetakse kvootide määramisel arvesse eelmiste aastate keskmisi saake ja püüniste arvu ning mõistagi prognoose ja uurijate hinnanguid mere kalavaru kohta. “Lõplik sõna jääb siiski poliitilistele struktuuridele, mitte teadlastele,” tähendas kalauurija.

Korrakohaselt on kalurid kohustatud 48 tunni jooksul pärast loomuse rannal lossimist teatama, kui palju kala püüti, ja kvoodi täitumise üle peetakse jooksvat arvestust.

Ministeerium peatab püügi, kui piirkonnale eraldatud kvoodist on täis 90 protsenti, et hoida ära üle lubatud koguse püüdmist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles