Katariina kiriku katust uuendavad alpinistid

Tänapäeval jääb kõvasti imestada, kuidas ehitusmeistrid suutsid 1768. aastal viia kuldse risti maast umbes 40 meetri kõrgusele. Foto: Urmas Luik

Neljapäeval rippus kaks Ida-Virumaa ehitusfirma Scandec tööstusalpinisti üle nelja tunni kraanakonksu otsas maa ja taeva vahel, et tuua Pärnu Katariina kiriku kellatornist alla rist, mis restaureeritakse ja kullatakse. Eile tegid mehed hakatust torni kõbimisega.

„See pidi olema kõige väiksem osa sellest tööst, nagu me arvasime, aga ootamatult läks ta pikemaks,” tõdes Scandeci juhatuse liige Olev Mae seoses risti 40 meetri kõrguselt allatoomisega. „Meie ülesanne on kogu kellatorni restaureerimine: katusepleki puhastamine, kruntimine ja värvimine; täpselt samamoodi on krohviga: puhastamine, korrastamine, uuesti krohvimine ja lõpuks ka värvimine.”

Millal eelnimetatud tööd tehtud saavad, ei hakanud Scandeci juhatuse liige ennustama. Liiati ei olevat kuupäevalist tähtaega paika pandud.

„Teeme nii, kuidas jõuame, kõik sõltub täiesti ilmastikutingimustest,” nentis Mae. „Kui sajab vihma ja on tugev tuul, ei saa teha, aga tahame võimalikult kiiresti: kuu-kahega peab ikka valmis saama.”

Paraku ei paista Pärnu linnavalitsus restaureerimistööde nobedast lõpetamisest huvitatud olevat, sest niisugusel ettevõtmisel marjaks kuluvat kraanat said töömehed kasutada üürikest aega.

„Luba anti kaheks päevaks, öeldi, et turistid käivad, neid ei tohi segada,” imestas linna kummalise suhtumise üle Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku Pärnu Katariina kiriku ülempreester Nikolai Golovastikov. „Tänavat tehakse juba terve kuu, seal võis vahepeal jalad murda ja turistid ei pääsenud kiriku ligigi … Isegi kui tahame riigi raha eest midagi teha, loobib linn kaikaid kodaratesse.”

Linna hoiakust nördinud ülempreester nimetas täiesti reaalseks võimalust, et kui omavalitsus jätkab Katariina kiriku eiramist – viimasel seitsmel aastal ei olevat linn kiriku tarvis leidnud sentigi –, lõpetab kultuuriministeerium kiriku restaureerimiseks raha eraldamise.

Riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng 2003–2013” raames on Katariina kiriku taastamiseks eraldatud 2008. aastal 500 000, 2009. aastal 500 000 ja 2010. aastal 613 295 krooni.

„Miks teda mitte teha suvepealinna pärliks, siis ei ole ju 15–20 aastat vaja kätt külge panna?” esitas isa Nikolai retoorilise küsimuse. „See ei ole leivapaluke, et pistad suhu ja läinud. Kirik seisab ajast aega.”

Katuse remondi järel on Katariina kiriku hädalisim töö hoone fassaadi põhjalik värskendus. Hinnanguliselt kuluks selleks ligemale 13 000 eurot ehk 200 000 – 250 000 krooni. Kust see raha võtta, ei osanud isa Nikolai öelda.

Pärnu Katariina kirik valmis 1768. aastal, olles üks stiilipuhtamaid ja rikkalikumaid barokk-kirikuid Eestis.