Georg Wilhelm Richmanni kuju rõõmustab pärnakaid

Barbara Lehtna
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Reede ööl vastu laupäeva avati Pärnus Nikolai ja Kuninga tänava nurgal mälestusmärk 300 aastat tagasi siin sündinud Georg Wilhelm Richmannile, maailma esimesele elektriteadlasele, kes leiutas piksevarda.

Tänu Richmannile avati Pärnus Eesti esimene elektrijaam, samuti oli just Pärnu esimene linn tsaaririigis, mida valgustati elektriga. Uue kunsti muuseum võttis nõuks maailmakuulsat teadlast mälestada ja avas Richmanni büsti.

Maailm tunneb, Eesti mitte

“Kahjuks pärnakad ei tea Richmanni, kogu Eesti ei tea, aga maailm teab!” selgitas uue kunsti muuseumi rajaja Mark Soosaar, miks oli vaja ausammas püstitada.

Uue kunsti muuseum tähistab Richmanni auks suisa elektriaastat, näiteks kannab sellesuvine aktinäitus muuseumis nime “Mees, naine ja elekter”.

Soosaare jutu järgi oli Richmanni assistendina töötanud graveerija Sokolov 6. augustil 1753 Peterburis koos temaga, kui teadlane äikesetormi ajal esimesena piksevarrast katsetas. Et varras oli maandamata, sai Richmann pikselöögi ja suri.

“Sokolov on sellest hiljem teinud kolm värvikat vasegravüüri ja need kunstiteosed on väga paljude maailma maade füüsikaõpikutes, aga kummalisel kombel Eesti füüsikaõpikutes ei ole,” on Soosaar nördinud.

Et Richmanni tuntust tõsta, otsustas uue kunsti muuseum püstitada ausamba, mis reedel leidiski endale koha Eliisabeti kiriku kõrval. “Richmann on sündinud Kuninga tänaval, kuigi majanumbrit me täpselt ei tea,” selgitas Soosaar, miks ausammas just sinna püstitati.

Koht on hea veel seetõttu, et seal käib väga palju eri rahvusest turiste. Soosaare sõnutsi olevat ristmik voorivatele külalistele, linlastele ja isegi pulmalistele pjedestaali püstitamise ajal suisa kitsaks jäänud. Suur rõõm oli Soosaarel selle üle, et vaatamata tseremoonia hilisele kellaajale, oli kohal palju linnakodanikke.

Võimalus annetada

Ainuke mure kuju püstitamise juures oli Soosaare sõnutsi rahastamine. “Meie eelarve oli 9000 eurot ja sellest üksnes pronksivalu moodustab 4000 eurot,” selgitas ta.

Soosaare ütlust mööda on koos ainult 2000 krooni. Osa vajaminevast summast on eraldanud Pärnu linnavalitsus. Riigikogu liikmed Ene Ergma, Annely Akkermann, Jüri Jaanson, Andrei Korobeinik ja Soosaar ise toetasid Richmanni mälestamist kokku 500 euroga. Töömeestele maksab palga uue kunsti muuseum.

Lootus on, et Eesti Energia on nõus mingisugusegi summa annetama, sest, nagu ütles Soosaar, Richmannita neil võib-olla tööd polekski. Linnakodanikudki saavad annetada Sihtasutuse Uue Kunsti Muuseum arveldusarvele 10902001111002, “Richmanni sammas”.

Kõigi suurtoetajate nimed kirjutatakse plaadile, mis kinnitatakse pjedestaali Nikolai tänava poolsele küljele.

“Tavaliselt küsitakse annetusi enne, nüüd saab juba näha, milline kuju välja näeb,” ütles Soosaar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles