Hoolekandeküla ehitus võib peagi alata

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vändrasse Vihtra tee äärde tervishoiukeskuse kõrvale rajatav hoolekandeküla koosneb tegevusmajast ja viiest peremajast.
Vändrasse Vihtra tee äärde tervishoiukeskuse kõrvale rajatav hoolekandeküla koosneb tegevusmajast ja viiest peremajast. Foto: Innopolis Insenerid eskiis

Kui Pärnus on erihooldekodu rajamine takerdunud esialgu naabrite vastuseisu, siis Vändras suhtutakse peagi rajatavasse hoolekandekülla rahulikult.

Peremajadest ja tegevusmajast koosnevasse külla asuvad ööpäevaringse hoolduse all elama seniste riiklike hooldekodude patsiendid, kes elu jooksul on saanud kas psüühikahäire või sündinud vaimupuudega.

Vändra on üks 11st Eestis Euroopa regionaalarengu fondi toel rajatavast hoolekandekülast.

Riiklikke hooldekodusid haldava ja projekti vedava AS Hoolekandeteenuste infojuht Kadri Lehenurm lausus, et hanked ehitaja leidmiseks kuulutatakse välja järjekorras, kui kõik vajalikud kooskõlastused on selleks olemas.

Vändra hoolekandeküla rajamine kulgeb Lehenurme sõnutsi plaanipäraselt ja hange viie kümnekohalise peremaja ehituseks on kavas välja kuulutada septembris. Aasta pärast ehituse algust võiks asutus Vändras tööle hakata. Tegevusmajad rajatakse küladesse hiljem.

Ettevõte otsis algul psüühiliste erivajadustega inimestele seniste suurte ja amortiseerunud hooldekodude asemele inimväärsemate ja elulähedasemate peremajade loomiseks võimalusi Sindis, kuid takerdus seal kohalike vastuseisu. Sintlased ei soovinud oma linna sellist asutust ja leidsid, et selleks väljavalitud kruntki polnud maanteeläheduse tõttu sobiv.

Pärast seda kutsus riigiettevõtte omale külla Vändra alev, mille ettekujutuses sobis selline asutus tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid niigi koondava Vändra tervishoiukeskuse kõrvale väga hästi. Liiati hooldas kohalik hooldusravihaigla samasuguseid kliente enne uude tervishoiukeskusesse kolimist juba vanas haiglahoones keset alevit.

Ööpäev läbi hooldusel psüühilise erivajadusega kliente on Vändra haiglas paarkümmend ehk kogu haigla kohtade arvust kolmandik.

Üheksa aastat kogemust

“Hirmu põhjustab teadmatus. Meil ei ole sellega probleeme ja keegi ei ole avalikult sõna võtnud, sest meil on need patsiendid juba üheksa aastat olnud hooldusravihaiglas ja nendega on kõik harjunud,” kinnitas Vändra alevivanem Toomas Sonts.

“Nad võivad tänaval kõndida ja kõnnivadki, aga see ei tähenda, et nad segavad kedagi. Nad on rahulikud, ei tülita ja teevad oma asja: kes koob või õmbleb, kes tahab arvutis olla. Samasugusesse seisu võime ju kunagi mina või sina ka sattuda,” möönis alevivanem.

Vändras ja Pärnu-Jaagupis hooldusravihaiglaid pidava SA PJV Hooldusravi juhataja Margot Peterson tõdes, et psüühilise erivajadusega hooldusalused on küll korrus allpool, kuid ülejäänud haiglast nad eraldatud ei ole ja suhtlevad kõigiga, käivad näiteks raamatukogus.

“Meilgi oli esialgu see hirm, et “toote hullud siia”, aga tegelikult ma arvan, et midagi hullu ei ole. Kui nad saavad aastaid ühte ja sama rohtu, võib juhtuda, et aeg-ajalt on võib-olla vaja neil ravi korrigeerida ja haige käitub vahel ettearvamatult, aga ka dementsetel on selliseid puhanguid. Meil ei ole kõige raskemal kujul, tugevdatud hooldusel kliente, kelle puhul oleks vajalik pidev arsti kohalolu,” märkis haiglajuht.

Peale selle, et hoolekandeküla täidab tühja kinnistu ja loob alevisse paarkümmend töökohta, aitab see üleval pidada kõrval asuvat suurt ja kulukat tervishoiukeskust, mille ehitamise tõttu on alevi võlakoormus rahandusministeeriumi tõlgendusel tõusnud lakke.

“Meil on juba tükk aega tagasi sõlmitud neljapoolsed lepingud sotsiaalministeeriumi, AS Hoolekandeteenuste, meie ja hoone omaniku vahel, et tervishoiukeskus pakub hoolekandekülale pesumaja- ja sööklateenust ning meie vanurid võivad hoolekandeküla tegevusmajas kasutada teatud ruume.

Tahame saada maksimaalse kasu. Kui saame teenust välja pakkuda, seda parem meile,” märkis Sonts.

Pesumaja ja söökla on SA PJV Hooldusravi vastutusalas ja nõnda aitab see elus hoida kohalikku hooldusravihaiglatki.

Peterson on kindel, et kaks asutust üksteist dubleerima ei hakka, sest vanureid tuleb ühiskonnas aina juurde ja tegevusi erihooldusel klientidega on mõlemas asutuses lihtsam arendada ühiselt.

Pärnus läbirääkimised veel käivad

Riigiettevõte on vaadanud ringi Pärnuski, et leida samuti koht vaimupuude või vaimuhaigusega klientidele ööpäevaringse ning kliendi ja tema lähedaste vajadusest lähtuva intervallhooldusteenuse osutamiseks, kuna linnas on selle järele suur vajadus. Sobiv tühjalt seisva hoonega kinnistu leiti Väike-Posti tänavalt, kuid see tõi kaasa naabrite vastuseisu.

Infojuht lisas, et läbirääkimised Pärnu linnaga käivad ja just eile saatis ettevõte linnale vastuse vaiete kohta, mille esitasid Väike-Posti tänava kinnistuga piirnevate kruntide omanikud. Linn mõtleb sellelegi, kas erihooldekodule on pakkuda muid asukohti.

“Hoolekandekülad on need, mida me rajame Euroopa regionaalarengu fondi toel ja mis on peremaja tüüpi. Neid külasid tuleb Eestis 11. Aga selle kõrval tegeleme oma olemasolevate kohtade renoveerimise ja uute teenusekohtade otsimisega. Pärnus otsimegi uut teenusekohta, kuid kliendid on ikka samad: erihooldusteenusel olevad psüühilise erivajadusega inimesed,” selgitas Lehenurm.

Hoolekandekülad

Riiklikke hooldekodusid haldav AS Hoolekandeteenused soovib psüühiliste erivajadustega klientidele pakkuda inimväärset elukeskkonda ning rajada neile seniste suurte ja amortiseerunud majade asemele kodusarnasemad poolesaja patsiendiga mitmest peremajast ja tegevusmajast koosnevad kompleksid kõikjal Eestis.

Vändraga samalaadseid täiemõõdulisi viie-kuue peremaja ja ühe tegevusmajaga hoolekandekülasid kavandatakse veel Harjumaale Vääna-Vitile ja Kehrasse, Lääne-Virumaale Tapa linna, Ida-Virumaale Sinimäele, Läänemaale Uuemõisa, Järvamaale Türile, Tartumaale Kodijärvele ja Valgamaale Tõrvasse.

Kahest peremajast üksused on kavandatud Viljandi linna ja selle lähedale Karulasse, kus laiendatakse juba tegutsevat hoolekandeküla.

Kokku rajatakse 11 hoolekandeküla ja 55 kümnekohalist peremaja.

Pärnumaal on ja jääb erihooldekodu ka Tori valda.

Peale Vändra hoolekandeküla kavandatakse erihooldekodu Pärnusse.

Andmed: PP, AS Hoolekandeteenused

Märksõnad

Tagasi üles