Kommentaar: Liibüas loodi verine kaos

Toomas Alatalu. Foto: PP

Kogu nädal oli võimalus jälgida Liibüa sündmusi Hispaania telekanalite vahendusel ja põgus pilguheit siinsetele lehtedele kinnistab varem väidetut: Araabia maailma mõistmiseks kasutage ingliskeelsete infoallikate asemel hispaaniakeelseid. Eriti praegu, kus käib infosõda. NB! See läheb alati lahti siis, kui käbarad käivad täbarasti. Võtkem või pidevad teated Muammar al-Gaddafi poegade surmast.

Arusaadavalt ei levita neid gaddafilased, vaid ikka NATO õhurünnakute toel ja Prantsuse-Inglise commandos’te nõustatud segarühmad. BBC naiskorrespondent ei jaluta juhusliku Ivo Schenkenbergi salga sabas, vaid vaatab ikka, kuidas omad Tommyd uksi jalaga maha löövad.

Aga tõestage ära! Nagu kodusõdades ikka on riik tulvil kõikvõimalikke palgasõdureid ja padruneid/mürske ei säästa ammu enam keegi. Seda isegi moslemite pühal kuul ramadaanil, mis äsja läbi sai ja mida ju üritati kasutada Gaddafi kukutamiseks.

Ülestõusnud suutsid vallutada suurema osa Gaddafi kantsiks olnud ja jäänud Tripolist, ent võidurõõmu tumestas kohe teadmine, et Gaddafi on endiselt tabamatu ja madin läheb edasi. Enamgi: Gaddafi nimel pakuti ülestõusnutele järjekordselt läbirääkimisi võimu üleandmiseks ehk vaherahu tegemiseks. Võib julgelt väita, et olnuks tegu vaid moslemitevahelise võitlusega, oleks ramadaani silmas pidades relvarahu tehtud.

Karm tegelikkus on aga see, et sündmuste kulgu määravad Lääne-Euroopa riigid USA ja Iisraeli toetusel. Sündmuste puhkedes – veebruaris – oli kõik teatud nurga alt võttes loogiline: pärast eranditult USA ja Euroopa Liidu toele tuginenud ja isegi Sotsialistlikku Internatsionaali kuulunud(!) Ali ja Mubaraki reþiimi kukutamine Tuneesias ja Egiptuses oli löök, mida tuli kompenseerida. Seda nii, et oleks näha, kuidas lääs õigeid mehi ja põhimõtteid paika paneb.

Sel ajal oli võimalus end ja kuulutatud väärtusi näidata vähemalt kolmes kohas: Liibüas, Jeemenis ja Süürias. Miks neist esimene välja valiti, on omast kohast mõistetav ja kui sündmused lõppenuks kahe–kolme nädalaga, olnuks kõik korras.

Läks teisiti ja nüüd on Gaddafi võimuvertikaal, õigemini selle arutu hävitamine see, mis on toonud kaasa verise kaose, mida ilmselt jätkub kauaks.

Gaddafi oli ja jäi rändhõimu pealikuks, kelle käske täitsid temast madalamal astmel pealikud ja autoriteedid, ent kellest ühelgi polnud küllalt suurt võimuaparaati (ametnike kogust) pikaajaliseks tegutsemiseks. Piisas nende nii-öelda arvel olnud ja riigi (=Gaddafi) nimel tegutsenud isikute kõrvaldamisest, kui kümned ”vabastatud” asulad ja linnad muutusid anarhia pesadeks.

Aastakümnetega ja kümnete omavaheliste kokkulepetega loodud ja niisama kaua toiminud käsutäitmisel tuginenud hõimude liidu süsteem oma hierarhiaga lakkas funktsioneerimast, niipea kui – jämedalt öeldes – banghazilased tulid kehtestama võimu tripolilaste üle.

Praegu on NATO-laste peaargument selles, et õhurünnakutega hoiti märtsis ära tripolilaste ”ülekäimine” mässama hakanud banghazilastest. Tõenäoliselt see mingil ajal nii oli, ent järgmistel kuudel muudeti ju kogu riik põrguks: pealinna kohe ründamise asemel, milleks selgelt jõudu polnud, hakati platsi puhastama seal, kus oli lihtsam ehk kogu riigis. NATO lennukid ees, instruktorite juhendatud Schenkenbergi salgad järel. Enam polegi vist kohta, kus keegi saaks enam-vähem tervelt uue võimu poole üle tulla.

Panna võõras hõim valel alal kedagi teist kontrollima on Afganistani ja Iraagi kogemustega tarkadele selgelt üle jõu käiv number. Teine erinevus on selles, et kui kahes mainitud riigis võis midagi valimistelaadset korraldada, siis Liibüas ... Võtab nukralt muigama seegi, ent väidetavalt pole ükski naftaväli ega -tööstuskeskus saanud märgatavat viga ja juba on tehtud esimesed otsused jätkata naftatootmist kohalerutanud Euroopa kompaniide (esimesena Itaalia ENI) juhtimisel.

Olukorras, kus kodusõda pole lõppenud, jätavad nafta nimel tehtud otsused näiliselt liibüalastele appi rutanuist veel nadima mulje. Põhiline peaks ju olema mingi ajutise võimustruktuuri loomine, et alustada naasmist normaalsesse ellu.

Kentsakalt mõjus üleminekunõukogu teade, et oma tegevuskava tehakse teatavaks kuu jooksul. Tähendab see seda, et veel terve kuu jätkub vastastikune mahanottimine, sest võimu pole? Ehkki nafta voolab.