Küttepuude hinna languse lootust napib

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See küttepuu, mis rutem põleb, on odavam, ja mis rohkem energiat annab, kallim. Kokkuvõttes teeb rahaliselt enam-vähem sama välja.
See küttepuu, mis rutem põleb, on odavam, ja mis rohkem energiat annab, kallim. Kokkuvõttes teeb rahaliselt enam-vähem sama välja. Foto: Ants Liigus

Kui mullu pidi tooreste küttepuude ruumi eest Pärnumaal välja käima umbes 400 krooni, siis tänavu tuleb maksta isegi üle 35 euro. Praeguseks on hinnad paari euro võrra langenud, kuid tulevikus ahjupuude olulist odavnemist oodata pole.

“Põhjust hinnatõusuks on küll ja küll,” tõdes riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi. “Pikas perspektiivis ei saa hind langeda, sest defitsiit süveneb.”

Küttepuidu kallinemise põhjust tuleb otsida Euroopa Liidu kliimapoliitikast, mis seab paika väga ranged reeglid selles suhtes, kui palju peavad riigid kasutama taastuvenergiat.

Nõudlus kasvab

Nii hakkavad lähiaastatel üha enam mõju avaldama energiaettevõtted, mis vajavad järjest suuremas koguses puitu, ja suur nõudlus ei lasegi enam hinnal langeda.

Kui Eestis jagub puitu küllaga, siis paljudes Euroopas riikides on seis teine ja Kaubi sõnutsi võib arvata, et tulevikus tullakse Põhja- ja Baltimaadesse üha rohkem kütteks sobivat materjali otsima.

“Küttepuidu järele nõudlus lähiaastail nagunii kasvab, üks lahendusi on kohaliku raiemahu suurendamine ja teine on impordiallikate ärakasutamine,” rääkis Kaubi.

Välisnõudluse suurenemisel on meil asukohast tulenev eelis, sest naabriks on suur riik, kus palju puitu, mis jääb kasutatamata ja mida oleks võimalik tuua mõistliku transpordikuluga Eestisse ja viia siit edasigi.

Väike langus

Praegu eksporditakse Eestist puitu 2,3 miljonit tihumeetrit aastas, küttepuit moodustab sellest kuni kümme protsenti.

Kaubi jutu järgi näitavad turul kõik märgid, et küttepuude hind ajutiselt alaneb. “On täiesti realistlik, et vastu 2012. aasta talve võib hind lühiajaliselt langeda, sest suurte kohalike puidutarbijate peamine vajadus on eelolevaks kütteperioodiks juba lepingutega kaetud ja paistab, et praegu on puitu turul isegi rohkem,” selgitas ta.

Näiteks Kirde-Eestis on pakkumine väiksem kui vajadus ja seal hinnalangust oodata ei maksa, kuid Kagu-, Lõuna-, Edela-Eestis ja saartel on selgesti näha, et küttepuude hind ei ole tõusuteel, pigem langeb mõne euro võrra, rääkis Kaubi.

Langus käes

Pärnumaal küttepuude turul tegutseva Silverado Investi juhataja Marko Mölder nentis, et nad on juba hinda langetanud. Näiteks tooreste 50sentimeetriste halgude eest tuli veel läinud kuul, kõige kibedamal küttepuude varumise ajal välja käia 37 eurot ruumimeetri eest, nüüd 35.

“Praegu ma paraku küll ei näe, et alla selle taseme võiks hind veel langeda,” lisas Mölder.

Mölderi sõnutsi mängis tänavu hinnatõusus rolli seegi, et lumerohkel talvel ei pääsenud paljud metsa puid tegema ja kohati valitses küttepuude nappus. Kui eelolev talv tuleb kahe varasemaga sarnaselt lumerohke, ei lange hind kindlasti. Tuleb aga metsamaterjali varumiseks ideaalne talveilm, võib ehk pisikest hinnakukkumist oodata. “Kui, siis ehk veel mõni euro, rohkem kindlasti mitte,” sõnas ettevõtja.

Ent väga külma ilmaga (seda on Rootsi meteoroloogid siiakanti ennustanud) võib keset talve ette näha järgmist küttepuude ostmise lainet. Lõppes ju läinud talvel paljudes peredes vastu kevadet küttepuude varu sootuks.

“Olude sunnil pidid inimesed tõesti oma varu täiendama, me pole kunagi varem nii palju okaspuud müünud kui eelmise talve lõpul,” rääkis Mölder. “Isegi pisut ebakvaliteetsed puud läksid kaubaks.”

Pärnu Postimehe kuulutusteveergu uurides tundub küttepuude pakkujaid mullusest hoopis rohkem olevat. “Pakkujaid on, jah, juurde tulnud, nii Pärnumaal kui mujal, aga tegemist on enamasti väikeste tegijate – talunikega, kes oma metsast mõnedkümned ruumid müümiseks teevad,” seletas Mölder.

RMK müüb kütteks kolmemeetriseks lõigatud metsamaterjali. Lühemaks lõigata ei saa, kuna metsaveomasinatega neid siis transportida ei anna.

RMK-lt ostavad küttepuitu eraisikudki, kuid peaasjalikult siiski firmad, mis need siis ahjupistmiseks parajateks halgudeks lõhuvad ja edasi müüvad.

“Viiendiku oma küttepuidust oleme teadlikult jätnud ettevõttele müümata, et eraisikud saaksid seda osta. Mis eraisikutel ostmata jääb, lükatakse enampakkumistele ja ettevõtted saavad selle osta,” selgitas Kaubi.

Ettevõtted, mis RMK-lt küttepuid ostavad, teevad sellest näiteks pelleteid ja grillsütt, aga ka kaminapuid, mida võrkkottides müüakse. Samuti ostavad energiatootjad, näiteks munitsipaalasutuste katlamajad ja korteriühistud.

Odavam eelistatud

Mölderi sõnutsi hakkas tänavu silma, et suur osa inimesi eelistas odavamaid küttepuid. “Aga on neid, kes tahtsid mingit kindlat liiki, näiteks kaske, olgu see või 15 eurot kallim,” iseloomustas ta.

Üldjuhul on inimestel talvepuud juba varutud ja praegu ostavad need, kes oma õuest kuivanud riidad kuuri ladunud, ülejärgmiseks talveks toored puud kuivama.

Küsimuse peale, mis on parim küttepuu, kostab Kaubi: “Väärtus on vaataja silmades. Kui puu on korralikult kuivatatud, põleb iga puu ja energeetiline väärtus erineb puuliigiti vaid õige pisut, nii et kodutarbija suurt vahet ei tunneta.”

Pehme lehtpuu põleb küll kiiresti ära ja seda kulub pisut rohkem, olles see-eest odavam. “See, mis rutem põleb, on odavam, ja mis rohkem energiat annab, kallim. Kokkuvõttes teeb rahaliselt enam-vähem sama välja,” nentis Kaubi.

Märksõnad

Tagasi üles