/nginx/o/2016/02/01/4957079t1hd965.jpg)
/nginx/o/2011/09/14/749934t1h44ef.jpg)
Eile keskpäeval Pärnu randa hüppevõistlusele kogunenud surfarite hinnangul olid kohati pea 30 meetrini sekundis küündivad tuuleiilid ideaalsed laineharjal lendamiseks.
Surfarid nautisid eile Pärnu rannas rajuiile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hirmu ennelõunaks aiva paisuvate tormituulte ees ei näinud surfisõbrad tundvat, kuigi nii mõnigi pealtvaataja andis marule, vihmahoogudele ja kohatistele liivatuiskudele alla ning lahkus rannast või jälgis võistlust autost. Olgu siinkohal öeldud, et kella 13ks ei tundunud autogi enam marukindel paik, sest tuulepuhangud raputasid masinaid päris korralikult.
Võistlejad selgitasid, et neid tugev tuul ei peluta. Räägiti, et kõik oleneb lohe suurusest ja sõitja kehakaalust. Mida suurem on lohe ja tagasihoidlikum sõitja kaalunumber, seda ohtlikum kombinatsioon. Hüppeid demonstreerima oli tulnud 15 surfarit, neist kolm õrnema soo esindajat.
Õhus püsimise võistlus on osa kolmeetapilisest võistlussarjast, mida korraldab Pärnu surfiklubi koostöös MaxWave’i surfipoe ja Amserviga. Kummimantlitesse rõivastunud kohtunikud hindasid ja mõõtsid hüppeid pingi peal, mis randa tõusnud mereveest vaevu välja ulatas.
“Ilmastikuolud on sellised, et normaalne inimene istuks kodus, jooks teed ja vaataks telekat, aga surfarile on see unistuste ilm. Kui vihma poleks, oleks lausa super. Arvan, et välismaa surfarid ütleksid meie omade kohta, et oleme pooleldi hullud,” kommenteeris võistlust Pärnu surfiklubi liige Harry Liimal.
Liimali arvates olid eilse tormi puhul boonuseks soojakraadid, mis küündisid 15ni.
“Tegelikult käiakse siin ka jaanuaris sõitmas, sest kui väljas on veel pluss neli kraadi, kannatab kenasti sõita. Kasutades haalarkalipsot ehk kuiva kostüümi, mille alla võib rahulikult isegi ülikonna panna, tuled pärast sõitu veest välja, oled kuiv ja soe, sest haalariga jaanuaris külm ei hakka. Nii et kui juba jaanuaris jäätükkide vahel kannatab sõita, siis praegu kindlasti.”
Tuulesuuna kohta arvasid asjaosalised, et iilidel polnud viga, kuid veel parem, kui tuul puhunuks Pärnu lahte edelast, mitte läänest.
Asjaolu, et tõusnud merevesi kattis hulga rannainventari, surfareid sõitmast tagasi ei hoidnud, kuid murelikuks tegi küll. “Kui surfar juhtub mõnele vee alla jäänud objektile otsa sõitma, lõhub see nii varustust kui sõitjat. Üldjuhul meil vees olles väga palju õnnetusi ei juhtu. Enamasti juhtuvad surfaritel õnnetused kaldal,” ütles Liimal.