Kivimägi pole suutnud Pärnu võlakoormat vähendada

Foto: PP

Vaatamata madalapalgaliste töötajate palkade halastamatule kärpimisele, pole Pärnu linnapeal Toomas Kivimägil õnnestunud linna võlakoormust vähendada, linna päästaks ainult ulatuslik linnavara müük.

Eelmise linnapea Mart Viisitamme juhitud linnavalitsus laenas valimiste eel end lõhki. Kivimägi valitsemisaastatel on Pärnu võlakoormus isegi veidi suurenenud, omavalitsustele lubatud piiridesse lubatakse see viia aastaks 2013 või 2014.

Kes ostab 11 miljoni eest linnavara?

Rahandusministeeriumi andmetel oli Pärnu võlakoormus 2008. aastal 47, 2009. aastal 80 ja 2010. aastal 82 protsenti eelarvest. Lubatud on 60.

Juunis volikogule esitatud linna eelarvestrateegia projektis aastani 2016 märgitakse 2008. aasta netovõlakoormusena 43,1 protsenti, 2009. aasta võlakoormusena 78,8, 2010. aasta võlakoormusena 76, 2011. aasta võlakoormusena 79,6 protsenti ja 2012. aasta võlakoormusena 71,2 protsenti eelarvest. Edaspidi peaks võlakoormus langema alla 60 protsendi, kuid nagu eelarvestrateegias märgitakse, toimuks see peamiselt linna funktsioonide täitmiseks tarbetu vara müügi kaudu.

Seni on Pärnul suurima linnavarana õnnestunud müüa taastusravikeskuse Sõprus aktsiaid. Linnavalitsus on siiski optimistlik ja leiab, et hinnanguliselt võiks neljal-viiel lähiaastal müüdava linnavara maksumus olla ligi 11 miljonit eurot. Kui kolmandikulegi sellest õnnestub uus peremees leida, oleme eelarvestrateegia järgi omadega mäel.

Linna pikaajalised kohustused ulatusid eelmise aasta lõpus 29,5 miljoni euroni. See aasta kavatsetakse lõpetada 29,4 miljoni eurose võlakoormaga.

Sisuliselt on Kivimägi oma edukuse sidunud majanduse elavnemisega. Linnapea ise avaldas selle aasta 6. mail Delfile lootust, et viimasel ajal Eestis kasvanud inflatsioon aitab võlgadest kiiremini vabaneda. Samal ajal ei jää lugejal märkamata, et võlakoormuse alla 60 protsendini jõudmise aastana räägib ta juba aastast 2014 (eelarvestrateegias on see 2013) ning töötajatele ei lubata väikest palgatõusu järgmise, vaid 2013. aasta algusest.

2013. aasta sügisel toimuvad Pärnu linnavolikogu valimised. Kindlasti võib sel aastal loota “väikest palgatõusu”, kuid tasumata võlgade maksmine on pärast seda juba uue linnavalitsuse mure.

Abilinnapea Romek Kosenkraniuse sõnutsi ei taha linnavalitsus endast maha jätta veeuputust, vaid pingutab selle nimel, et Pärnu ei jääks Euroopa Liidu abirahata. Selleks peab Pärnu võlakoormus 31. detsembril 2013 olema alla 60 protsendi, et 2014. aastast algavast rahastamisperioodist osa saada.

Osa laene on 11 aastat vanad

Iseenesest pole laenamises midagi halba. “Sulle antakse täpselt nii palju, et oma põhikohustused ära katta. Kui tahad investeerida, siis selleks raha pole ja tuleb võtta kas laenu või siis vara müüa,” on Pärnu ekslinnapea Väino Hallikmägi Eesti Päevalehes omavalitsuste rahastamissüsteemi kirjeldanud.

Riik on suurtest objektidest Pärnus toetanud ainult kontserdimaja ja raamatukogu esimese etapi ehitamist. Kõik muu on ehitanud linn, selleks pigem laenu võttes kui vara enne maha müües.

Vanade laenude tasumine on liiga pikaks veninud. Kui kevadel SEBis spordihalli lepingut refinantseeriti, pikendati ühtlasi 2000. aastast üleval olnud lepingut. Kindlasti on 2,639protsendine aastaintress linnale väga soodne, kuid miks tasutakse osa 2000. aastal võetud rahast alles 2017. aastal?

Elukalliduse ja laenuintressi vahega riskimine polnud ohtlik seni, kuni laenukoorem püsis mõistlikkuse piires. Läinud kümnendi esimesel poolel pidi Hallikmägi tuleviku arvelt elamisele pidurit tõmbama, sest tema eelkäija Einar Kelder oli valimiste eel ehitanud kontserdimaja ja raamatukogu, laenumakseid aga pidid tasuma järeltulijad.

Hallikmägi juhtis Pärnu raskest olukorrast välja ega kirunud Keldrit. Hiljem on tema erakonnakaaslased Reformierakonnast eravestlustes arvamust avaldanud, et oma valitsemise lõpuaastatel oleks Hallikmägi võinud isegi julgemalt laene võtta.

Kõigepealt enda, siis rahva heaolu

Pärnu üle jõu elamine sai alguse linnavalitsuse endisesse raviasutusse kolimisest. Ametnike heaolu parandamine võeti ette enne spordihalli ehitamist ja koolide remontimist ning isamaaliitlaste Mart Alliku ja Raul Sarandi välja mõeldud kolimise rahastamisskeem kukkus läbi.

Sarandi on hiljem süüdistanud ekslinnapead Mart Viisitamme, et see venitas linnavalitsuse vanade hoonete müügiga majanduskriisini.

Kõrvaltvaatajate silmis on Isamaa ja Res Publica Liit ja Keskerakond kolimisplaani läbikukkumises mõlemad süüdi ning maksumaksjatel aastani 2014 järjekordne võlg kaelas.

Enda eest muretsetud, hakkasid poliitikud rahvale mõtlema. Munitsipaalkorterid, spordihall, Hansa- ja ühisgümnaasium – osal neist jõudis Viisitamm linti lõigata, osa jäi Kivimägi avada. Hooned ehitati kõige kallimal ajal ja kõige soolasemate intressidega, laenude tasumine jäeti järeltulijatele.

Kivimägit ootas 2009. aasta lõpus ees 45 miljonit krooni maksmata arveid ja majanduskriisist tekkinud tulude langus. Halastamatult asus ta inimeste palku kärpima ja lükkas osa laenukohustusi tulevikku. 2010. aasta kevadel töötati välja uus eelarvestrateegia, mille linnapea tänavu sügisel haridustöötajate ees esinedes tunnistas läbikukkunuks.

Kas Kivimägi on läbi kukkunud?

Esimesena kukkus läbi lootus maamaksu tõsta. See oleks igal aastal linnakassasse toonud 4,5 miljonit krooni, kuid IRL asus riigikogu valimiste eel võitlema hoopis koduomanike maamaksust vabastamise eest. Nüüdseks on riigikogu otsustanud maamaksu 2013. aasta algusest kaotada, lubades omavalitsustele puudujäägi kompenseerimist.

Teiseks vedas Kivimägit alt ta võitluskaaslane Cardo Remmel. Kui veel 2010. aasta kevadel lootis linnavalitsus sealt igal aastal linnakassasse laekuvat viis miljonit krooni, siis nüüd on Remmel suutnud Kivimägit veenda, et tänavu võiks maksta 3,5, järgmisel aastal 2,5 ja 2013. aastal kuus miljonit krooni.

Linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo on Pärnu Postimehele öelnud, et linnavalitsusel on kavas teha volikogule ettepanek asendada Estonia selle aasta 3,5 miljoni kroonine omanikutulu miljoni krooniga. Tegelikult on maksed muidugi eurodes, kroonidest käib jutt seepärast, et lugejal oleks lihtsam jälgida.

Praegusel võimuliidul on kivina kaelas lubadus jätta 2011. aasta algusest Pärnus tasuliseks ainult suvine kesklinnas ja ranna rajoonis parkimine. Kes see ikka tahab 51 000 eurost aastas loobuda?

Kivimägi õnnestumiste hulka võib lugeda linnavalitsuse hoone refinantseerimist ja spordihalli laenukohustuste refinantseerimiseks tingimuste loomist. Spordihalli laenuleping on ka põhjus, miks Pärnu laenukoormus numbriliselt sel aastal kasvab.

Ükskõik kelle pingutustele vaatamata ei ole Pärnul praegu tuluallikaid, mille arvelt igal aastal miljoneid eurosid võlgu kustutada. On vaid hulk tühjana seisvaid hooneid, palgatõusu ootavad töötajad ja kõiges eelkäijat süüdistav linnapea, kelle läbikukkumise üle Toompeal pigem rõõmustatakse kui nutetakse.