Viimase kuu jooksul on mürgistusteabekeskus saanud pea paarkümmend telefonikõnet selle kohta, et väikelaps sõi vanematega metsas liikudes või mänguväljakul mängides mürgiseid marju.
Kahtlased loodusannid tasub jätta suhu panemata
11. august 2018, 18:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega paneb terviseamet südamele, et süüa tohib üksnes marju, mida kindlalt tuntakse. „Kuigi reeglina pole kuni viie marja söömine lapsele ohtlik, tasub kahtlaste loodusandide söömist alati ja täielikult vältida,” ütles mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Tema sõnutsi tasub isegi vaid paari kahtlase marja söömise korral keskuse infoliinile helistada ning lapse edasist käitumist ja enesetunnet teraselt jälgida.
Valesti tarvitatuna võivad mürgiseks osutuda isegi paljud ohutuna tuntud taimed. Näiteks rabarberilehtede söömisel on esinenud laste surmajuhtumeid. Taimes sisalduv oksaalhape tekitab organismis ainevahetuse häireid. Samal põhjusel võivad tervist ohustada väga suures koguses hapuoblikate ja jänesekapsa sööminegi.
2008. aastal loodud mürgistusteabekeskuse infoliinile saab helistada terve ööpäev mistahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral.
Mürgistusteabekeskuse infoliin 16662
Esmaabi ägedate mürgistuste korral:
1. Kui laps on midagi mürgist söönud, tuleb kohe loputada tema suu.
2. Anda väikeste lonksude kaupa vett.
3. Last ei tohi oksendama ajada!
4. Tehke kindlaks taime, marja või seene täpne nimetus ja hinnake selle võimalik allaneelatud kogus.
5. Helistage mürgistusinfoliinile 16662 ja uurige, kas tegemist on mürgise anniga ja kas manustatud kogus võib olla tervisele ohtlik.
6. Järgige täpselt mürgistusinfoliinilt saadud juhiseid.
Andmed: terviseamet