Südaöö aegu vuhiseb Pärnus Mai uulitsal Raeküla poolt Papiniidu ristmiku suunas auto nii suure hooga, et isegi maanteel võiks juht jala korraks gaasipedaalilt tõsta.
Kiiruseületaja väitis kohtus, et auto kiirendas ise (7)
Autos on kolm kaassõitjat. Politseinike kiirusmõõdik näitab 95 kilomeetrit tunnis. Patrull võtab joonelt sõidukile sappa, et ohuallikas viivitamata liiklusest kõrvaldada.
Liikluspolitseinik vormistab väärteoprotokolli. Kuna mõõdik võib eksida kolme pügala võrra, on kindel, et seadusrikkuja ületas 50 alas kiirust vähemalt 42 kilomeetri jagu.
Pea kolm nädalat hiljem Pärnu maakohtus küsib kohtuväline menetleja, Pärnu politseijaoskonna peaspetsialist Imre Veber 38aastasele Jannole karistuseks juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks. Kohtuniku haamer maandub kolksti puitalusele. Otsus vastu võetud.
Alles nüüd maksab Janno ära kolme varasema kiiruseületamise eest saadud trahvid. „Ei käi internetis arveid maksmas ja minu trahve maksavad lähedased. Ju nad unustasid,“ põhjendab ta hiljem kohtunikule.
Jannole ei meeldi teps, et tervelt neli kuud ei tohi ta rooli keerata. Kuna karistuse puhul on süüaluse arvates tegemist selge ülekohtuga, kaebab ta väärteoasjas tehtud otsuse edasi.
Janno on aus mees ja tunnistab kohtunik Anu Tammeniidule rikkumist. Sellegipoolest taotleb ta senise karistuse tühistamist ja selle asendamist rahatrahviga. Kihutaja selgitab, et rikkumine polnud tahtlik, vaid kogemata.
Kaebuse esitaja sõnutsi põhjustas rikkumise püüd püsikiiruse hoidja tööle saada. See aga ei õnnestunud. Pärast seda ei jälginud mees mõnda aega spidomeetri näitu. Tagantjärele tarkusena teab Janno, et üksvahe oli läinud sisse varem maanteel seadistatud kiirus. Ta väidab, et ei osanud seda küllalt ruttu maha võtta. Nii oligi spidomeetri näidik mõnda aega 95 juures, mis tegelikkuses tähendavat umbes 90 kilomeetrit tunnis.