Pärnu linn hakkab arendama kodu- ja päevahoiuteenust dementsetele ja puuetega inimestele, et pereliikmetest hooldajad saaksid minna tagasi tööle või vältida töölt lahkumist.
Linn asub arendama uut teenust puuetega inimestele
23. august 2018, 19:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Pärnu linnas osutab koduteenust Pärnu sotsiaalkeskus, kus töötab 20 hooldajat, kelle hoole all on 200 koduklienti. Seega on teenust võimalik osutada piiratud ajaga, tehes ainult hädavajaliku. Päevahoiuteenust täisealistele pakub samuti sotsiaalkeskus, kuid vajadus on märksa suurem, kui ruumijaotus lubab,” selgitas sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukver.
Kaukveri sõnutsi on kavas kvaliteetset ja pädeva hooldaja osutatavat teenust pakkuda puudega eaka kliendi koduski ja kogu tööpäeva neljast kaheksa tunnini. See annab hooldajast pereliikmele võimaluse kas tööle minna või vältida töölt äratulekut. Eakas inimene, sealhulgas kergema dementsusega, peakski saama võimalikult kaua elada oma kodus.
“Praegu osutatakse Pärnu linnas koduteenust traditsiooniliselt ja tegevuspõhiselt, nagu näiteks poeskäimine, koristamine, saatmine arsti juures, asjaajamine. Ühel hooldustöötajal on 10–12 klienti ja üks ühele hooldustoiminguid ega järelevalvet pikemaks perioodiks päevasel ajal ei ole võimalik korraldada,” nentis Kaukver.
Samuti on linna sotsiaalosakonna projekti järgi plaanis arendada päevahoiuteenust selliselt, et teenust saab pakkuda märksa suuremale arvule hooldatavatele, sealhulgas dementsetele väljaspool oma kodu. Praegu puudub Pärnus selline teenus. On vaid päevahoiuteenus liitpuudega noortele.
Projekti kogumaksumus on 459 789 eurot, millest linna omaosalus moodustab 114 947,25 ja Euroopa sotsiaalfondi osa 344 841,75 eurot. Kokku jagatakse Eestis toetust 2 925 295 eurot.
Üle poole (59%) peamistest hooldajatest on oma puudega pereliikme ainsad hooldajad. Hoolduskoormuse uuringu andmete järgi osutab 59% hooldajatest puudega inimesele abi iga päev vähemalt kolm tundi, mida võib lugeda suureks hoolduskoormuseks ehk üle 20 tunni nädalas.
Suure hoolduskoormusega on sagedamini sügava puudega ja üle 50aastaste puuetega inimeste hooldajad. Just nemad on sagedamini pensioniealised ja mittehõivatud tööealised. Uuringu andmetel on kuus protsenti omastehooldajatest pidanud töötamisest täiesti loobuma ja 75 protsenti töökoormust vähendama.
Allikas: „Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009“ (PIU 2009)