Eurovolinik: rahastuse säilimiseks peab Rail Balticuga kiirustama (16)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rail Baltic.
Rail Baltic. Foto: eskiis

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson koos Leedu ja Läti kolleegiga kohtusid Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Violeta Bulciga, kes soovitas riikidel Rail Balticu (RB) projektiga kiiremini edasi liikuda, et kulud oleks abikõlblikena kaetavad Euroopa Liidu eelarvest.

“Tegemist on kogu regioonile olulise projektiga, mis nõuab kõigilt osalistelt poliitilist kokkulepet ja riikide pühendumist,” märkis Bulc.

Volinik juhtis tähelepanu projekti ettevalmistööde tähtaegadele ja julgustas riike kiiremini edasi liikuma. Balti riikide ministrid kinnitasid Austrias kohtumisel, et Rail Balticu projekt on endiselt prioriteetne ja samme selle edukaks elluviimiseks tehakse nii liikmesriikides kui ka ühisettevõttes AS RB Rail iga päev.

“Tänasel kohtumisel leidis kinnitust, et teeme koostöös Läti ja Leeduga kõik endast oleneva, püsimaks ettevalmistus- ja ehitustöödega ajagraafikus. Eesti RB teekoridori asjus on kehtestatud maakonnaplaneeringud ja valminud eelprojekt. Samuti on alustatud tehnilise projekteerimise hangetega, mille tulemusel valmib põhiprojekt. Esimesed lepingud töövõtjatega on kavas sõlmida 2019. aasta alguses,” ütles Simson.

“Üle-eelmisel nädalal kuulutas maanteeamet koostöös Rail Baltic Estoniaga välja esimese RB põhiteed puudutava ehitushanke, mille tulemusel rajatakse RB teekoridori ületav maanteeviadukt Saustinõmmel. Kui RB saab Euroopast oodatud toetuse, siis Eesti inimesed saavad juba aastal 2026 teha reisida,” kinnitas Simson.

Minister lisas, et praegu käib RB Raili tegevjuhi otsing ja peagi jõutakse intervjuudeni potentsiaalsete kandidaatidega.

“Seejärel jõuavad parimad kandidaadid nõukogu ette ja loodetavasti saame peagi rääkida RB Raili uuest tegevjuhist,” täpsustas minister.

Rail Balticu projekti eesmärk on ühendada kolm Balti riiki Euroopa standardlaiusel raudtee abil üle-euroopalise transpordivõrgustikuga. Raudtee marsruut on Tallinn–Pärnu–Riia–Panevežys–Kaunas kuni Leedu-Poola riigipiirini.

Raudtee kuulub TEN-T põhivõrgustiku Põhjamere–Läänemere koridori. Suurim lubatud tunnikiirus on 240 kilomeetrit reisija- ja 120 kilomeetrit kaubavedude puhul. Raudtee pikkus on umbes 700 kilomeetrit. Eestis viib raudteeprojekti ellu ja täidab sellega seotud administratiivseid ja tehnilisi ülesandeid OÜ Rail Baltic Estonia.

Kommentaarid (16)
Copy
Tagasi üles