Video: Juhtprokurör Kristine Tammel võttis tunnustus peopesad higiseks

Kui Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtprokurör Kristine Tamm sai täna hommikul teada, et kuulub nende 112 inimese hulka, kes tänavu president Kersti Kaljulaidi käest riikliku teenetemärgi saavad, läksid tal peopesad märjaks. Foto: Urmas Luik

Kui Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtprokurör Kristine Tamm sai täna hommikul teada, et kuulub nende 112 inimese hulka, kes tänavu president Kersti Kaljulaidi käest riikliku teenetemärgi saavad, läksid tal peopesad märjaks.

“Käed läksid higiseks ja päris hirm tuli peale, et mis nüüd tehti,” kirjeldas Tamm hetke, kui sai teada, et president annab talle Eesti Vabariigi 101. aastapäeva eel üle Valgetähe IV klassi teenetemärgi. “See on uhke tunne. Ootan presidendiga kohtumist väga.”

Tamme sõnutsi on presidendi tunnustus ootamatu. “President annab tunnustust ikka sellistele teenekatele ja vanematele inimestele. Mulle tundub, et palju on veel teha, kus sa siis praegu selle tunnustusega lähed,” ütles ta.

Miks president teda teenetemärgiga tunnustab, oskab Tamm vaid oletada. “Mul on sees maailmaparandajalik pisik. Võitlen laste eest, et nad kasvaksid korralikuks, et pered oleksid tublid, samuti võitlen lähisuhtevägivalla vastu – see on põhiline murekoht ja teema, millega tahan tegelda,” lausus ta.

Juhtprokuröri arvates ei kuulu presidendi auraha ainult talle ja ta lubas kolleegidega tunnustust tähistada.

“See ei ole orden mitte mulle, vaid kõigile minu kolleegidele, et me saime võimaluse tegelda Pärnu lähisuhtevägivalla vastase juhtprojektiga ja suure töö tegid tegelikult ära teised inimesed,” arvas Tamm. “Kui see tunnustus on ikka selle pärast?”

Tamm tuli Tartu ülikooli õigusteaduskonna tudengina Pärnu prokuratuuri praktikale ja jäigi siia. Ta on liikunud ametiredelil aina ülespoole, tõusnud ringkonnaprokurörist vanemprokuröriks ja ligemale neli aastat tagasi juhtprokuröriks.

Pärnu I keskkooli, praeguse ühisgümnaasiumi lõpetanud ja pärast seda Tartu ülikooli juurat õppima läinud Tamme sõnade kohaselt sattus ta prokuratuuri tööle 1990ndate keskel üpris juhuslikult.

“Otsisin ülikoolis õppimise ajal praktikakohta ja astusin sisse Pärnu prokuratuuri. Pärnu prokurör Ly Tartu võttis mu kohe vastu. Seadus võimaldas tol ajal asuda prokuratuuri tööle, kui läbitud oli pool ülikoolikursusest, ja nii olen siin töötanud varsti 20 aastat. Ma ei ole mõelnud ega planeerinud, et minust võiks juht saada. See, et mind juhina nähti, on olnud teiste otsus,” rääkis Tamm neli aastat tagasi pärast seda, kui oli asunud tööle Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtprokuröri ametikohal.

Ligemale neli aastat juhtprokuröri ametis olnud Tamme sõnutsi on tal rõõm töötada väga toredate kolleegidega.

“Kõige suuremat rõõmu valmistavadki mulle kolleegid, kes tulevad tööle rõõmsal meelel ja täis tahet midagi maailmas paremaks muuta,” lausus ta.

“Elu pahupoolega tegelda võib olla väga põnev. Kuna mind saadab väga suur maailma parandamise soov, pakub töö mulle suurt huvi ja kipub seetõttu koju kaasa tulema.”
Kristine Tamm

Juhtprokuröri paneb muretsema inimeste hoolimatus enda ja teiste suhtes. “Liialt palju on vägivalda lähedaste inimeste vastu, autorooli joobes istumist,” arvas ta.

Suuremad ametialased õnnestumised sünnivad Tamme sõnade järgi koostöös. “2018. aastal võtsime mõneski valdkonnas uue suuna: märksõnadeks “lähisuhtevägivald”, “roolijoodikud” ja “alaealised õigusrikkujad”. Koostöös politsei ja teiste koostööpartneritega alustasime Pärnus uutmoodi lähenemist lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisel: kannatanu jäetakse koju ja politseijaoskonda tuuakse vägivallatseja. Kannatanu saab kohest abi ja tuge ning vägivallajuhtum püütakse lahendada kiiresti. Nüüd on plaanis Pärnu kogemus viia kõigisse maakondadesse. Kannatanu vajadusi arvestavam menetlus on nii sel kui ka järgnevatel aastatel üks prokuratuuri eesmärke,” seletas Tamm.

Samuti juhtprojektina katsetas prokuratuur mullu roolijoodikute karistamise asemel nende saatmist ravile. “Esimesed kokkuvõtted on päris optimistlikud, koostöö Pärnu haiglaga on hea ja tõesti leidub inimesi, kes on saanud abi. Sellega tahame jätkata,” lausus Tamm.

Veel rakendusid eelmise aasta alguses muudatused alaealiste karistusõiguses. Kadusid alaealiste komisjonid ja suure osa tööst, mis jaotus enne eri spetsialistide vahel, pidid enda kanda võtma prokurörid ja kohalikud omavalitsused.

“Aasta jooksul on alaealistega tegelevate spetsialistide võrgustikud loodud ja tööle rakendatud. Praegu ei ole Pärnus suurt alaealiste kuritegevuse probleemi, aga et see nii püsiks, on vaja, et panustaks kogu ühiskond: haridus-, sotsiaalsüsteem, vanemad, politsei, prokuratuur. See peab olema ühine pingutus,” leidis Tamm.

Tunnustuse pälvinu puutub oma ametis iga päev kokku elu varjuküljega. “Elu pahupoolega tegelda võib olla väga põnev. Kuna mind saadab väga suur maailma parandamise soov, pakub töö mulle suurt huvi ja kipub seetõttu koju kaasa tulema,” rääkis ta. “Aga püüan alati enam-vähem õigel ajal koju minna ja hindan väga oma kolleege, kes ei unusta töö kõrval peret ega lähedasi ning leiavad aega hobideks. See hoiab vaimu virge ja annab uueks tööpäevaks jõudu.”