Piltuudis: soolakivi lõhn meelitas talveunest virgunud päntajala kaamera ette

Saarde vallas jäi rajakaamerasse talveunest ärganud karu, kes tuli söödaplatsile ilmselt soolakivi lõhna peale.

FOTO: Rauno Lensment

Kevade lähenemine on ajanud virgeks talveuinakut teinud karud, kes pärast pikka und on näljased ja toiduotsingutel.

Üks ott jäi Rauno Lensmendi rajakaamerasse nädalapäevade jagu tagasi Saarde valla metsades.

“Karu tegi tavapärast ringi ja ju soolakivi lõhn meelitas ligi,” arvas Lensment mõmmiku pildile jäämise kohta.

Ilmselt sama karu sattus Lensmendi rajakaamera ette ka aasta tagasi. Siis ajas metsasaks ennast fotosilma ees püstigi.

Soojade ilmade tulekul ärkavad taliuinakust tavaliselt esimestena isakarud, viimastena aga lahkuvad talvituspaigast emased kesktalvel sündinud poegadega.

Jahimeeste hinnangul elab Eestis ligemale 700 karu ja populatsioon on väga heas seisus. Enim karusid elab Viru- ja Jõgevamaal.

Karu on kõigesööja, toitudes varakevadel sageli raibetest, kuid nad võivad kahjustada mesitarusidki ja murda kariloomi.

Saarde vallas jäi rajakaamerasse talveunest ärganud karu, kes tuli söödaplatsile ilmselt soolakivi lõhna peale.

FOTO: Rauno Lensment

Viimastel aastatel on mesikäpa toidulaud olnud seakatku tõttu rikkalik, sest ta armastab raibet rohkem kui värsket liha. Karu on Eestis jahiuluk, keda kütitakse kahjustuskohtades ja inimpelguse säilitamiseks. 

Karude jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani. Talveuinak algab tavaliselt novembris ja kestab märtsi-aprillini. Pojad sünnivad karul üldiselt jaanuaris.

Karu ei kujuta inimesele harilikult ohtu, aga temaga kohtudes tasub ettevaatlik olla. Eriti siis, kui satutakse kokku poegadega emasloomaga.

Eesti jahimeeste seltsi soovitused: kuidas käituda, kui kohtate karu?

Karu ei tohi kunagi toita. Kui karu harjub inimeste lähedusest süüa saama, kaob inimpelgus. Ärge jätke kunagi maja, suvila või telkimisplatsi lähedusse toidujäätmeid. Ärge jätke toiduaineid ööseks välja.
Karu kuuleb väga hästi, tehke kõva häält. Kui liigute looduses, tehke aeg-ajalt häält või kolistage millegagi. Annate sellega karule aega eest ära minna. Võimaluse korral astuge kuivanud okstele, mõmmik mõistab seda signaali väga hästi. Karu elualal ärge liikuge üksi.
Kui näete karupoega või -poegi, taanduge kohe. Kui satute ema ja poegade vahele, olete väga suures ohus. Ärge minge lähemale, vaid üritage taganeda selles suunas, kust tulite. On väga tõenäoline, et emakaru ründab poegade kaitseks ohuallikat ehk teid viivitamata.
Ärge minge uru lähedale. Karu võib endale mäekülje sisse või vanasse karjääri uru kaevata. Kui teie või teie koer on leidnud mesikäpa pesa, eemalduge ja püüdke koergi ära kutsuda. Kui karu ärkab ja ründab, olete kõige suuremas ohus teie, sest lemmikul on palju paremad võimalused jalga lasta.
Kui leiate karu murtud uluki, minge eemale. Tavaliselt on karu kuskil läheduses ja valvab saaki. Murtu on peidetud kas sambla või okstega. Teinekord on loomakere osaliselt sohu uputatud.
Olge ettevaatlik majade ja suvilate hoovis. Tihti kolavad karud lihtsa söögi otsingutel hoovideski. Ärge hakake isendit pildistama. Peletage karu kolistades või valjude hõigetega majast eemale. Kui teate, et karu luusib teie majapidamise ümber, tehke õhtul välja minnes lärmi.
Ärge jälitage karu ega lähenege talle. Metsloomaga kokku juhtudes ärge asuge poegade olekut ümber korraldama. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast endaga kaasa võtta. Mesikäpaga kohtudes on ainuõige teguviis kohe rahulikult taanduda.
Ärge laske koera üksinda metsa jooksma. Vabalt liikuv koer satub varem või hiljem karule peale. Kui kuulete ägedat haukumist ja taplust, eemalduge ja katsuge leida endale mõni lagedam koht. Kui koer karu eest põgeneb, otsib ta tavaliselt kaitset inimese juurest. Karul on komme mõnda aega koera jälitada. Kui asute lagedamal kohal, näete, mis toimub.
Taganege aeglaselt ja vestelge karuga rahulikul toonil. Karu hoiatab enne rünnakut tõustes tagajalgadele ja urisedes valjuhäälselt. Kisa ja valju häält tõlgendab ta agressioonina. Ärge vaadake talle silma. Loomadele tähendab silma vaatamine kutset võitlusele. Ärge ronige puu otsa. Karu oskab seda palju paremini ja kiiremini kui teie.
Kui ikkagi juhtub halvim ja karu ründab, heitke pikali ja kaitske pead ja kaela kätega. Teeselge surnut. Jooksma ei ole mõtet hakata. Karu on igal juhul kiirem (tema jooksukiirus on üllatav: 60 kilomeetrit tunnis).
Andmed: Eesti jahimeeste selts

Tagasi üles