Sillapiirdesse takerdunud ja hukatud põdra elu polnud võimalik päästa

Põder takerdus Audru silla külge ja loom tuli eutaneerida. Foto: Lugeja foto

Nädalavahetusel oli Audrus ebatavaline juhtum põdraga, kes õnnetul kombel jäi jalgupidi rippuma maanteesilla piirdesse ja tuli seetõttu hukata.

Päästjad võtsid tugevalt viga saanud metslooma hukkamiseks ühendust kohalike jahimeestega. Toetudes päästjate ja küttide eksperthinnangule võttis lõpliku otsuse selles suhtes vastu keskkonnainspektsioon.

Inimesed on jahimeeste seltsilt pärinud sedagi, miks loom hukati ja kas ei oleks olnud teda võimalik siiski päästa.

Kahjuks olid jahimeeste liidu teatel õnnetusse sattunud loomal tagumistel jalgadel luumurrud, samuti oli ta vigastanud siseelundeid, mistõttu tuligi looma piinad lõpetada.

“Kui vigastatud uluk pole enam võimeline elu tavapärases keskkonnas jätkama, tuleb paraku nii toimida,” sõnas õnnetuskohas käinud Audru jahipiirkonna esimees Olev Rattiste. Päästjate abiga saadi loomakorjus sillapiirde küljest kätte ja toimetati inimeste silme alt ära.

Rattiste jutu järgi sellise šoki järel hukka saanud loomade liha ei kasutata inimtoiduks. Ent Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts kinnitas, et sel moel hukka saanud loomad viiakse röövloomade ja -lindude toiduks. “Ehk antakse loodusele tagasi,” selgitas ta. “Mõnel juhul utiliseeritakse, kui röövloomadele näiteks valitseb pliimürgituse oht.”

Kortsu seletuse kohaselt peavad jäägrid metsloomade elu väga tähtsaks ja muretsevad loomade hukkumise suurenemise pärast meie teedel. “Siin on suures osas süüdi inimene oma ülbusega,” leiab ta.

Vastavalt seadusele on jahimeeste ülesanne teedelt, mille hulka sildki kuulub, hukkunud suurulukid koristada. “See on meie kohustus ja sellega me tegeleme,” sõnas Korts.

Häirekeskuses on olemas kõigi Eesti jahipiirkondade kontaktisikute telefoninumbrid ja vajaduse korral palutakse jahimehed hukka saanud loomi teelt koristama. “Mõnel juhul kutsutakse jahimehed appi sellekski, et looma piinad lõpetada,” rääkis Korts. “Kuid neil endil ei ole õigust ega kohustust otsustada, kas viga saanud loom tuleb hukata.”

Jahimeeste kui ekspertidega võidakse küll konsulteerida, kuid looma hukkamise otsuse võtavad vastu ametnikud kas päästjate, keskkonnainspektsiooni, politsei või veterinaaride seast.

Mainitud juhulgi kutsus jahimehed õnnetuskohta häirekeskus ja asjaoludega oli pidevalt kursis keskkonnainspektsioon. Kohapeal koordineeris ja langetas otsuseid päästeteenistus.