Suvepealinna talvekülastajate uuring näitas, et 99 protsenti Pärnut väisavatest turistidest ...
Kõige rohkem uuritakse Pärnu kohta tuttavatelt ja Google’ist

Selgus, et Pärnusse reisimise eesmärk oli peamiselt puhkus ning spaa- ja lõõgastusteenuste nautimine.

FOTO: Ants Liigus

Tartu ülikooli Pärnu kolledži uuringu “Pärnu talvekülastaja” selgub, et 99 protsenti uuringu küsimustele vastajaist soovitaksid Pärnut puhkusesihtkohana teistele ja plaanivad linna ise uuesti tulla. Vastajatest paljud kavatsevad Pärnut väisata juba sel suvel.

Küsitluse eesmärk oli saada ülevaade talvel Pärnut külastavate inimeste valikutest, ootustest ja sellest, kas nad on linna paktuavaga rahul.

Uuringus osalenutest 60 protsenti olid eestlased ja 40 protsenti välismaalased. Siseturistidest külalised olid enamjaolt pärit Harju- ja Tartumaalt, väliskülalistest poole moodustasid soomlased, kellele järgnesid lätlased ja rootslased.

“Pärnu kui turismisihtkoha arendamisel on üks peamisi eesmärke hajutada hooajalisust. Selleks, et paremini teada talvekülaliste eelistusi ja soove, küsitleti 2018. aasta novembrist tänavu märtsini üle 300 inimese,” rääkis linnavalitsuse arenguteenistuse juhataja Merit Miller.

Intervjuud tehti tänavaküsitlusena Pärnu tänavatel külastajatega otse suheldes ja väiksemas osas koguti turistide täidetud ankeete Pärnu külastuskeskusest, söögikohtadest ja majutusettevõtetest.

Selgus, et Pärnusse reisimise eesmärk oli peamiselt puhkus ning spaa- ja lõõgastusteenuste nautimine. Sihtkoha valikul mõjutas enim hea külastuskogemus ning sõprade ja tuttavate soovitused. Samuti toodi esile head võimalused spaapuhkuseks ja sobiv hinnatase.

"Rõõm on tõdeda, et Pärnusse reisimist on suuresti mõjutanud positiivne kogemus."
Merit Miller

Ilmnes, et suur osa oli korduvkülastustel: eestlastest ja välismaalastest üle poole (81 protsenti eestlastest ja 58 protsenti välismaalastest) käis Pärnus neljandat või enamat korda.

“Rõõm on tõdeda, et Pärnusse reisimist on suuresti mõjutanud positiivne kogemus. See näitab kindlasti Pärnu majutus- ja teenindusettevõtete kõrget taset,” lausus Miller.

Kõige enam tulid nii eestlased kui välismaalased Pärnusse kaaslasega, pisut vähem pere ja sõpradega. Ligikaudu 70 protsenti vastanutest kasutas siia jõudmiseks isiklikku sõiduautot. Bussiga saabus Pärnusse 28 protsenti väliskülalistest, eestlastest külastajatest 26 protsenti. Samuti kasutasid välisturistid protsendi võrra rohkem rendiautoteenust (kolm protsenti) kui eestlased.

Keskmiselt veetsid madalhooajal turistid Pärnu linnas 1,92 ööd. Eestlased pisut vähem – keskmiselt 1,61 ööd – ja välismaalased keskeltläbi 2,37 ööd. Majutuskoha valikul osutusid enim valituks spaahotellid, milles peatus 40 protsenti eestlastest ja 37 protsenti välismaalastest. Populaarsuselt teisel kohal olid välisturistide seas hotellid (36 protsenti), eestlaste seas olid need kolmandal kohal (16 protsenti). Siseturistid ööbisid veel sugulaste ja tuttavate juures (24 protsenti).

Küsitlusetud andsid tagasisidet selle kohta, millistest allikatest nad enim infot leidsid. Selgus, et kõige rohkem teavet tuttavatelt ja guugeldades. Üsna palju leiti informatsiooni Facebookist ja www.visitparnu.com-ist.

Üldmulje Pärnu linnast oli väga hea. Kõige rohkem meeldisid külastajatele meri, rand ning spaad ja hotellid. Leiti, et rannaala on väga hästi korrastatud ja külastajad nautisid mere lähedust. Pärnu spaade ja hotellide puhul toodi esile head taset ja modernsust. Vähem oldi rahul transpordiühenduste, vähese aktiivsee tegevuse võimaluste, kultuuriprogrammi ja ostukohtadega.

Tagasi üles