Lõõskavale kevadekuulutajale ei paista lõppu

Kulupõlenguid tuleb praegusel ajal ette vaat et iga päev. Sellel pildil kustutavad päästjad tuld Pärnus Silla külas. Foto: Mailiis Ollino

Võib arvata, et vähemasti päästjatel ei kangastu tänavuse looduse virgumise üle mõlgutades Henrik Visnapuu kuulus luule­rida “See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu!” Tuleb hoopis viu-viu! Teevad ju umbes niisugust häält operatiivsõidukid.

Kõik on ikka vanaviisi: siin-seal lõõmab kuivanud rohi ja tulekustutajad veavad keset palangut voolikuid.

Nagu kevadekuulutajad ruttavad erkpunased päästeautod sireeni üürgamise ja pasunate lõugamise saatel ühelt maastikupõlengult teisele. Hoolimata sellest, et igal kevadel raiub päästeamet nagu rauda: “Lõkke süütamine on keelatud!”

Nii peavad paika hoopis mainitud luuletuse read “Ja päikest, meeletumalt päikest” ja “Lööb lahti hõbedase paju koor”. Ja sarkastilises ülekantud tähenduses ehk fraas “Kõik metsad, niidud ­ainult hullata!”