Uued õppimisvõimalused, koostöö kutsehariduskeskusega, hiina keel ehk Pärnu kolledži tõusmine tuhast

Aasta alguses näis piirkondlike ülikoolide tulevik sünkmust. Tartu ülikool tunnistas, et ei saa oma kolledžite pidamisega ise hakkama. Nüüd näevad TÜ sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets ja TÜ Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa aga tunneli lõpus valgust.

Juba on siinses kolledžis koostamisel mitu uut õppemoodulit. Näiteks sügisest saab suvepealinna kõrgkoolis õppida hiina keelt. Plaanis on teisigi uuendusi.

Esmaspäeval allkirjastasid Pärnu meer Romek Kosenkranius ja TÜ rektor Toomas Asser leppe, mille järgi linn on valmis toetama suvepealinna kõrgkooli kuni poole miljoni euroga aastas. Linn toetab igal aastal kolledži arendustegevust niisama suure summaga, nagu ülikool on kolledži eelarvesse plaaninud.

Tartu ülikooli ajendas aasta alguses haridus- ja teadusministrile Mailis Repsile lisarahastuse palve läkitama riigi ja ülikooli haldusleping, kus on kirjas TÜ kohustus anda regionaalset akadee­milist haridust. Niisiis tekkis rahaküsimiseks mõjuv põh­jus. “Tahate, et täidame olulist regionaalset rolli? Palun väga, makske!”

Raul Eamets: Eelarve kahanemine algas, kui tasuline õpe kadus. Kui sellele lisada demograafilised tegurid ja see, et tudengite arv (kõikjal, L. H.) väheneb, hakkas eelarve järjest kokku tõmbuma. Mingil hetkel jõuad sa kriitilise piirini, kus näed, et nüüd peab midagi tegema. Selleks, et hoida siin üleval infrastruktuuri, töötajaid ja kvaliteetset õpet, on vajalik kriitiline arv tudengeid ja kui läheb sellest allapoole – ja finantseerimine toimub väga lihtsalt üldistades tudengite arvu järgi –, tuleb midagi ette võtta.

Sellepärast tõstatasime kompleksselt teema. Pärnu oli sellest üks osa. Narvas on täpselt samad probleemid, Viljandis natuke väiksemal määral. Meie eesmärk oli, et see oleks lisaraha, mitte ­raha, mida ülikoolid praegu saavad, vaid see on seotud regionaalse tegevusega.

Juba sel aastal panustame päris korralikult ja loodan, et leping rakendub juba tänavu ja linngi paneb juurde.
Raul Eamets

Härra Eamets, ütlesite mulle aasta alguses, et kooli normaalseks arenguks ja ülalpidamiseks on vaja vähemalt 700 üliõpilast. Pärnu kolledžis õppis mullu 613 tudengit. Veel 2012. aastal oli õppijaid 937, kümmekond aastat tagasi üle 1100. Miks langus on tekkinud?

Eamets: Demograafia. Kui vaatame Eestis ülikoolidesse vastuvõetute arvu, on need kõikjal vähenenud. See pole ainult Pärnu kolledži probleem. Samamoodi on see Tartu ülikoolis ja Tallinna kõrgkoolides. Kui riigi rahastus pole suurenenud, üldine palgakasv on kuus-seitse protsenti aastas, muudki kulud kasvavad ja me ise ei saa juurde teenida – tasulisi kavasid siin pole –, jõuamegi olukorda, kus praegu oleme.

Garri Raagmaa: Kümme aastat tagasi oli (Pärnu kolledži, L. H.) eelarve 300 000 euro võrra suurem kui praegu. Aga vahepeal on olnud inflatsioon, palgad on tõusnud.

Mida saab teha, et enam noori tee Pärnu kolledžisse leiaks?

Eamets: Avame osakoormu­sega sessioonõppe. See on töötavatele inimestele mõeldud kava. Räägime tasulisest kavast. Siiamaani on olnud sellise tasulise kava tegemine suhteliselt keeruline. Ka selle kava avamiseks oli vaja ministeeriumi eriluba.

Vaatame, kuidas see minema hakkab. Tasuline õpe on alati riskantne, kui kõik teevad ümberringi tasuta. Võib hakata minema, aga ei pruugi.

Kindlasti on siin palju valdkondi, mida saaks arendada. Turismindus on kindlasti väga oluline teema, mille ümber Pärnu kolledži tegevus tulevikuski võiks keerelda. Arvestades siinset keskkonda ja majandust, on meil plaanis koostöö siinse kutsehariduskeskusega veel lisakavade avamiseks. Mõnes mõttes hariduse tulevik ongi rakendusliku kõrghariduse ja kutsehariduse kombinatsioon, kus kutsehariduse tase tõuseb natuke kõrgemale. Üritame Pärnus selle nimel esimesi samme teha.

Me ei välista uusi suundi, aga katsume need kaks asja liikuma saada, et saaks vähemalt (õpilaste arvu, L. H.) languse pidama.

Milliseid kutseid on plaanis hakata rakendusliku kõrgharidusega lõimima?

Eamets: Need on turismi ja teeninduse valdkonnast.

Raagmaa: Kutsekoolis on see V kutsetase, meie oleme VI–VII. Kuna õpetame tudengeid väljaspool Eestit, on siin tugev keelekomponent, kultuuri omandamine. Palju kõrghariduse lõhnaga asju. See on kombinatsioon: ei ole üks ega teine, aga midagi vahepealset. See on just see, mida ettevõtted vajavad.

Eamets: Tegemist on letiteenindajatega, aga eesmärk on tõsta taset natuke kõrgemaks, kui see on praegu kutsekoolis.

Mis erialast on jutt, kui räägime mainitud tasulisest kavast?