Linnu- või loomapoega abistades võib enese teadmata teha rohkem kahju kui kasu

Aprillis nähti Vana-Pärnu rannas peesitamas viigerhülge poega, kes oli mere äärest kaugele sattunud ega osanud ilmselt suure vee äärde ise tagasi loivata.

FOTO: Urmas Luik

Kevad on looduses paljudel liikidel paljunemisaeg, mil kohtab tavapärasest enam looma- ja linnupoegi. Enne abituna näivate elusolendite kinni püüdmist ja aitamist tasuks aga meenutada, et selliselt tegutsedes võidakse mõnikord rohkem kahju kui kasu teha.

Alles tänavu märtsis kirjutas Pärnu Postimees juhtumist, mil Eesti metsloomaühingule teatati Treimani rannalt leitud üksikust viigripojast. Esialgu loodeti, et loom jõuab tagasi ema rüppe, ja jäeti ta rannale. Peagi pidi ühing siiski sekkuma ja viigri kümnete uudishimulike inimeste käest päästma. Võimalus, et ema pojale järele tuleb, nulliti.

Looma- ja linnupoegade ellu sekkumine, nende ümber paigutamine ja häirimine on keelatud.

“Näiliselt abitud väikesed armsad isendid tekitavad inimestes soovi neid aidata, näiteks inimese arvates turvalisemasse kohta viia. Seda ei tohi mitte mingil juhul teha. Kõige õigem teguviis looma- või linnupoegade leidmisel on nendest kohe taanduda,” ütles keskkonnaameti peaspetsialist Jan Siimson.

Niisugune linnu- või loomapoeg ootab sageli oma vanemat, kes hangib toitu ja käib poegi vaid aeg-ajalt söötmas. Nii on see näiteks hüljeste, metskitsede ja jäneste puhul, kelle esmapilgul hüljatuna leitud poegi kohtab üsna sageli.

Üldiselt inimest pelgavana ei saa aga vanem järeltulijat sööta, kui läheduses viibib inimene, kes halvemal juhul viib loomapoja kodust eemale. Seetõttu võib soovimatu abikäe ulatav inimene teha loomapojale kasu asemel hoopis karuteene.

Linnakeskkond ja inimasuladki on väga paljudele liikidele tavapärane elukeskkond. Mais võib enim silmata näiteks partide pesakondi ja rästaid, pisut hiljem tekib arvukalt noori vareslasi ja kajakaid ning suve keskpaigas toonekurgi. Hoolimata näilisest abitusest ja puudulikust lennuvõimest ei vaja linnupojad inimese abi.

Küll aga tuleb kevadel liikluses arvestada tavalisest sagedamini teedele sattuvate maailma avastavate loomapoegadega, mistõttu eriti tähelepanelikud peaksid olema kõik liiklejad. Märgates tee ääres metslooma, tuleks alandada sõidukiirust ja kontrollida, et ühe isendi järel veel teisedki põõsaste varjust teele ei ilmuks.

Selgelt vigastatud või hätta sattunud metslooma või -linnu märkamisel tuleb leiust teatada keskkonnainfo telefonil 1313. Seejärel otsustavad selleks ettevalmistatud isikud, kuidas on kõige mõistlikum edasi tegutseda. Linde ja loomi tohivad nende abistamiseks loodusest eemaldada üksnes keskkonnaameti ja päästeameti töötajad või keskkonnaametilt vastava volituse saanud.

Tagasi üles