Laelatu puisniidul tänati nurmenukutalgutel osalenuid

Laelatu puisniidul tänati “Eesti otsib nurmenukke” algatuses osalenud usinaid vaatlejaid, tutvustati tulemusi ja toimus loodusretk õierohkele puisniidule. Foto: Silvia Lotman

Eile, 20. juunil silmapaistva liigirikkusega paigas Laelatu puisniidul tänati “Eesti otsib nurmenukke” algatuses osalenud usinaid vaatlejaid, tutvustati tulemusi ja toimus loodusretk õierohkele puisniidule.

Sel aastal kutsusid Eestimaa looduse fond (ELF) ja Tartu ülikool inimesi üles uurima nurmenukkude mitmekesisust kõikjal Eestis. Kodanikuteaduse aktsioonist võttis osa tuhandeid inimesi, kes kokku vaatlesid üle 200 000 taime. Leidus osalejaid, kes panid kirja kümneid kohti üksi või koos sõpradega, õpilasi ja õpetajaid osales lausa 94 koolist.

Nurmenukk on hea mudelliik ja aitab teadlastel teha laiemaid järeldusi maastikumuutuste ja looduse käekäigu kohta. Esimesed vaatluste tulemuste hinnangud üllatavad ja pakuvad teadlastele palju mõtlemisainet.

“Kuigi teadustöid nurmenuku kui sagedase uurimisliigi käekäigu kohta on tehtud ohtralt – nurmenukk pälvis oma huvitava paljunemissüsteemi tõttu juba evolutsioonibioloogia rajaja Charles Darwini suurt tähelepanu –, pole nii mastaapset uuringut nurmenukuga varem tehtud,” ütles Tartu ülikooli bioloog Tsipe Aavik. “Korraldajatelt üüratult suur tänu kõigile sellises ajaloolises üleskutses osalenutele.”

Enamik inimesi ja kooliõpilasi, kes üleskutse peale nurmenukke kaardistasid, tegid elu esimest loodusvaatlust.
Silvia Lotman

Harilik nurmenukk on Eestis veel laialt levinud taim ja inimesed tunnevad selle väga hästi ära, tänu millele sai kaasa lüüa suur hulk inimesi. “Enamik inimesi ja kooliõpilasi, kes üleskutse peale nurmenukke kaardistasid, tegid elu esimest loodusvaatlust. See näitab, et tahe loodusvaatlusi teha ja teadusesse panustada on Eestis suur ka nende seas, kes tavaliselt ei puutu sellega kokku,” ütles ELFi looduskaitseekspert Silvia Lotman. “Samuti aitab juba ühe sellise vaatluse tegemise kogemus natuke paremini mõista loodusandmete kogumise protsessi ja looduse mitmekesisuse uurimist.”

Laelatu puisniit on Lääneranna valla üks looduspärle. See võeti kaitse alla 1957. aastal ja 2004. aastast on puisniit üleeuroopalise Natura 2000 võrgustiku osana kaitse all. Laelatule rajas Tartu ülikooli bioloogiajaama Kaljo Pork ja taimeteadlaste üks olulisemaid punkte Eestis on see tänini.