Rahandusministeerium kaardistas Pärnu jõe kasutusvõimalusi

Pärnu jõgi. Foto: Mailiis Ollino

Rahandusministeeriumi tellimisel valmis Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, milles kogutud andmete põhjal toodi välja piirkonna võimalikud arengusuunad ja edasine tegevus piirkonna arendamiseks.

“Uuringu tegemise vajaduse tingis 2018. aasta lõpus alustatud Sindi paisu lammutamine Pärnu jõe alamjooksul, millega avati takistuseta liikumiseks ja kalade rändeteeks kogu Pärnu jõgi,” ütles rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talituse juhataja Kalev Kaljuste.

“Uuringuga kaardistasime Pärnu jõe seniseid kasutusvõimalused ja vaatlesime ka seda, kuivõrd need muutuvad pärast paisu likvideerimist. Samuti tehti tulemuste põhjal omavalitsustele ettepanekuid üldplaneeringu koostamiseks,” lisas Kaljuste.

Uuringuala hõlmab Pärnu jõge ja selle lähiala suudmest kuni Kurgjani ning kolme kohalikku omavalitsust − Pärnu linna, Tori ja Põhja-Pärnumaa valda. Uuringus on kajastatud loodusväärtused, kultuurilis-ajaloolised väärtused ning sotsiaalsed ja majanduslikud eeldused, teatas ministeerium.

Uuringu tulemustele tuginedes tehti piirkonna omavalitsustele hulk ettepanekuid Pärnu jõe ja selle lähiala paremaks kasutamiseks.

Näiteks nimetati Pärnu linnas olevate sadamate ja jõe laevatatavuse arendamist, vaadete avamist ja jõe atraktiivsuse parandamist, sildade renoveerimist ja uute rajamist, kultuuriväärtuste eksponeerimist ning muuseumide ja vabaõhulavade arendamist, spordivõimaluste laiendamist ning jõe kallaste lihkeohtlikkuse ja üleujutusohu riski maandamist.

“Uuringus osalejad pidasid tähtsaks ka jõele ligipääsu. Samas nenditi, et paljud huvipakkuvad asukohad jäävad külastajatele juurdepääsmatuks, sest need asuvad eramaal või tuleks nendeni jõuda läbipääsmatu eramaa kaudu,” tõi Kaljuste välja.

Seetõttu nimetati uuringu ettepanekutes ka jõe veeala terviklikku tsoneerimist ja tasakaalu leidmist eri kasutajate huvide vahel.

Lisaks nähtus uuringust vajadus rajada jõe kallastele juurde paadislippe, -sildasid ja peatuskohti. Ettepanekuid tehti aga ka parklate ja muu taristu ning ujumiskohtade rajamise, turismiprojektide koostamise ja jõe laevatatavuse suurendamise kohta.

Uuringu koostamisel analüüsiti mitmesuguseid andmebaase ning küsitleti huvigruppe, kes tegutsevad Pärnu jõel ja lähialal või kavandavad piirkonnas arendust. Oma tagasiside Pärnu jõe ja selle ümbruse senise kasutamise ning tulevikueelistuste kohta andsid kalastajad, väikesadamate omanikud, veespordiklubid, turismiettevõtjad, muuseumid, Pärnumaa arenduskeskus, riigiametid ja kohalikud omavalitsused.

Uuringu tulemused on üheks sisendiks Pärnu jõe äärsete kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. Uuring toetab Pärnu maakonna planeeringus ja Pärnumaa arengustrateegias 2035+ toodud põhimõtet, et Pärnu jõge peab selle arendamisel käsitlema tervikuna.

Otstarbekas on algatada mitut maakonda hõlmav planeering kogu jõe ulatuses, et laiemalt analüüsida ruumilisi seoseid ning paremini kasutada jõe ja lähiala eeldusi. Maakonnaplaneeringu üks eesmärke on mitmekülgse ja valikuvõimalusi pakkuva elu-, puhke- ja ettevõtluskeskkonna kujundamine Pärnu jõe ääres.

Uuringu tulemused koos interaktiivse kaardirakendusega võib leida rahandusministeeriumi veebilehelt.