Äsja kinnisest lasteasutusest vabanenu lõpetas 13aastase poisi elutee
Lisatud kohtu kommentaar

  • Kahtlustatav vabanes vaid kuus päeva enne kuritegu kinnisest lasteasutusest.
  • Pärnu linn taotles probleemse nooruki asutuses viibimise pikendamist, ent ta vabastati sellegipoolest.
  • Politsei ja prokuratuur toonitavad, et Pärnut pole juhtunust hoolimata põhjust ebaturvaliseks linnaks pidada.

Noored veetsid 30. juulil aega Jaansoni rajal Pärnu Kesklinna silla juures. Neist üks, 15aastane poiss, pani ühtäkki toime võika kuriteo.

FOTO: Elin Hein

Hiljuti juhtus Pärnus tragöödia, millest valusamat on raske ettegi kujutada. Katkenud on noore hinge, 13aastase poisi elutee.

Üleeile suri haiglas poiss, keda tuttav oli 30. juuli pärastlõunal mitu korda vastu pead löönud. Vaid kuus päeva varem oli kahtlustatav, 15aastane nooruk vabanenud kinnisest lasteasutusest, Maarjamaa hariduskolleegiumist. Ehkki Pärnu linn taotles tema kinnises lasteasutuses viibimise pikendamist, pidi kohus sellest keelduma.

Politsei on praeguseks välja selgitanud, et eakaaslased veetsid Pärnus Jaansoni rajal Kesklinna silla lähedal garaažide juures aega. Tekkis konflikt. Kahtlustuse järgi lõi 15aastane nooruk 13aastast mitu korda vastu pead.

Lääne prefekti Kaido Kõplase ütlust mööda vaatas peksmist pealt mitu alaealist.

Ohver lahkus sündmuspaigalt omal jalal, kuid tõenäoliselt rusika ja põlvega vastu pead antud hoopide tagajärjel tekkis tal ajukahjustus. Ta läks hiljem isaga Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonda, kus langes koomasse. Ohver suri üleeile hommikul Põhja-Eesti regionaalhaiglas.

Kõplase sõnutsi pidas politsei nii kahtlustatava kui peksmist pealt vaadanud noored kinni mõni tund pärast peksmist. Kahtlusalune on eeluurimise ajaks vahi alla võetud.

„Loodan, et me enam ei kohtu,“ lausus Pärnu maakohtunik mullu juulis kokkuleppemenetluses peetud istungi lõpus kahele poisile. Vähemalt ühele neist, kahtlustuse järgi hiljuti eakaaslaselt elu võtnud noorukile, tuleb kellelgi siinsetest õigusemõistjatest aga peagi silma vaadata.

Kõplase sõnade kohaselt ei teadnud politsei kannatanut: „Tal pole politsei ega prokuratuuriga iialgi kokkupuuteid olnud. Seevastu peksja ja teised pundis olnud inimesed on kümneid kordi politseist läbi käinud.“

Küll on praeguseks teada, et noorukid olid omavahel tuttavad.

Viivika Siplane, Harju maakohtu pressiesindaja

Kohalikult omavalitsuselt tuli taotlus (noormehe kinnises lasteasutuses viibimise, L. H.) pikendamiseks esialgse õiguskaitse korras, aga sotsiaalhoolekande seadus § 1302 lg 2 p 1 sätestab sõnaselgelt, et lapse kinnisesse asutusse paigutamisel, samuti seal viibimise pikendamise ja lõpetamise menetluses esialgset õiguskaitset ei rakendata. Seega tuli Pärnu linna esialgse õiguskaitse taotlus jätta menetlusse võtmata, sest seadusandja ei anna võimalust esialgseks õiguskaitseks sellistes menetlustes. Kohus ei ole pikendamisest keeldunud.

Kahtlustatav on toime pannud üle 15 õigusrikkumise. Politsei on temaga pidevalt kokku puutunud 2017. aastast. „Alkohol, suitsetamine, vägivallakuriteod, vargused,“ loetles Kõplas tema ja mitme samas kambas liikuva noore „harrastusi“.

Lääne ringkonnaprokurör Kristine Tamm rõhutas, et kehtib süütuse presumptsioon. „Alaealiste menetlus peab olema kiire,“ lisas ta. „Peagi määratakse ekspertiis. 99 juhul 100st võib see (ohvri surm, L. H.) olla põhjustatud löökidest, aga ka millestki muust.“

Peagi määratakse ekspertiis. 99 juhul 100st võib ohvri surm olla põhjustatud löökidest, aga ka millestki muust.
Kristine Tamm

Aasta kinnises lasteasutuses on pikim võimalik aeg. Just nii kaua viibis seal praegune kahtlustatavgi. Nagu Tamm selgitas, pole karistusseaduses korda, mille järgi probleemse noore lasteasutuses olemise aega pikendada. See oleneb ametkondade hinnangust. Kriminaalmenetlusega seda mõjutada ei saa.

Miks konflikt tekkis, pole teada. Kahtlustatav ja tunnistajad on üle kuulatud. Kõplas nentis, et räägitu detaile ei saa uurimise huvides avaldada.

Masendavaim on kõnealuse kuriteo puhul Kõplase arvates see, et ükski pealtnägija ei sekkunud ega kutsunud abi. Pärast peksmist jäeti ohver üksi. Tamm täpsustas, et niisuguses olukorras vahele minnes võib nooruk ise kuriteo ohvriks sattuda.

„Eluliselt oluline on vägivalda nähes helistada numbril 112, et abi tuleks võimalikult kiiresti,“ toonitas Kõplas. „Kui enda ohutuse tõttu ei ole kohapeal mõistlik hädaabinumbril helistada, tasub minna eemale ja helista sealt või paluda abi mõnelt täiskasvanult.“

Kõplas nentis, et ehkki õiguskaitseorganid tegelevad ennetusegagi, on politsei ja prokuratuur suuresti reageerijad: kui tuleb kokku puutuda seadusega pahuksisse läinud lastega, on miski juba väga valesti. Probleemsete noorte puhul peavad eri ametkonnad – sotsiaalkindlustusamet, omavalitsuste sotsiaalosakonnad, lastekaitse- ja noorsootöötajad – koostööd tegema.

Kõplas ja Tamm rõhutasid, et kindlasti ei saa anda välja sõnumit, nagu Pärnu oleks ohtlik ja iseäranis vägivaldne linn. „Sellist asja, et möödaminejale läheks keegi tänaval kallale, kindlasti pole,“ kinnitas Kõplas. Enamik vägivallakuritegudest on tema jutu järgi tingitud tuttavate vahel tekkivatest tülidest, alkoholist, narkootikumidest.

Sellist asja, et möödaminejale läheks keegi tänaval kallale, kindlasti pole.
Kaido Kõplas

Mullu juulis kirjutasin, kuidas kaks 14aastast poisinääpsu istusid Pärnu Kuninga tänava kohtumaja süüpingis ja vastasid vaguralt kohtuniku küsimusele. Üks neist oli seesama poiss, kes hiljuti 13aastaselt lapselt elu võttis.

Mullusel pooletunnisel istungil end kenasti üleval pidanud poisid olid olnud pahategijatena järjepidevad: küll olid nad kedagi peksnud, küll röövinud ja varastanud. Kohtus olid poisid esimest korda. Varem olid nad aga liiga noored, et oma tegudest kohtus aru anda. Läinud sügisel said mõlemad 14aastaseks.

Eelmise aasta juulis kasutas kohus praegu eakaaslase surma põhjustamises kahtlustatava suhtes rangeimat mõjutusvahendit, mida alaealise puhul rakendada annab, saates ta pikimaks võimalikuks ajaks kinnisesse lasteasutusse.

Kindlasti ei saa väita, nagu kahtlustatavaga poleks varem tegeldud. Mulluse kohtuistungi ajaks olid kõik alaealistele mõeldud mõjutusvahendid tema puhul juba käiku lastud. Enne istungit võeti ta pärast süüvõimeliseks saamist eeluurimise ajaks kinnipeetavana vahi alla.

Kädi Tammeveski, sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna konsultant

Laps viibis kinnise lasteasutuse teenusel 2018.–2019. õppeaastal, kuhu ta suunati kohtu otsusel kriminaalmenetluse tulemusena. Laps naasis teenuselt koju 24. juulil. Enne, juuli alul käis laps kodukülastusel, mis ei kulgenud plaanipäraselt. Samuti oli väiksemaid probleeme paari varasema kuu kodukülastustel. Seetõttu taotles Pärnu linnavalitsuse lastekaitsetöötaja 12. juulil sotsiaalkindlustusameti arvamust teenuse pikendamise kohta ja esitas 16. juulil ka kohtule vastava taotluse. Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond saatis oma arvamuse 26. juulil.
Sotsiaalkindlustusamet kaalus taotluses esitatud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid ja jõudis järeldusele, et lapse heaolu on võimalik saavutada ka teiste vahendite kui kinnise lasteasutuse teenusega. Taotluses toodud rikkumised ei viidanud agressiivsele käitumisele ega sellele, et laps võiks ohustada kellegi turvalisust. Peale selle pole sotsiaalkindlustusameti arvamus kohtule otsuse langetamisel siduv.
Kinnise lasteasutuse teenusele suunamist või teenuse pikendamise vajadust hinnatakse põhjalikult mitu kuud, sest tegemist on äärmusliku meetmega. Menetlemine võtab oma aja ja annab võimaluse saada lapsega seotud vajadustest ja riskidest mitmekülgse pildi. See jätab ka kohtule küllaldaselt aega jõuda teenuse jätkamise vajalikkuse suhtes otsuseni, enne kui laps teenuselt koju naaseb. Sel korral ei olnud taotluse ajaraam piisav ja kohus ei jõudnud otsust langetada.

Tamme sõnutsi on kahtlustatav viiel korral osalenud alaealiste komisjoni istungil. Ta on pidanud tegema üldkasulikku tööd, läbima pereteraapia, käima eripedagoogi ja lastepsühhiaatri vastuvõtul.

Tamm selgitas, et alaealiste seadusrikkujate puhul on oluline nad sellest ringist välja aidata. „See pole väljapääs, kui suuname nad lihtsalt ära,“ sõnas ta. „Mõnel juhul nendest mõjutusvahenditest aga ei piisa.“

Nii kahtlustatav kui tema kaasosaline said mullu muu hulgas karistuse auto omavolilise kasutamise eest. Ühes teiste alaealistega võtsid nad tunamullu detsembris Rääma põhikoolis võõra rõivaste taskust parklas seisnud auto võtmed. Ärandatud sõidukiga paarutasid nad nii linnas kui maakonnas, kuni patrull nad Viljandi–Kilingi-Nõmme maanteel kinni pidas.

Kahtlustatavat süüdistas prokuratuur mullu veel üheksas varguses, auto omavolilise kasutamise katses Pärnus Oja tänaval ja kahe alaealise löömises. Üht neist lõi ta avalikus kohas mitu korda. Prokuratuur süüdistas teismelist väljapressimiseski, kuna ta nõudis endast nooremalt lapselt vägivalla ähvardusel asju ja raha.

Praegu käib kriminaalmenetlus karistusseadustiku niisuguse paragrahvi järgi, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist, kui sellega on põhjustatud surm. Muidu karistataks selle eest nelja kuni 12aastase vangistusega. Alaealisele üle kümne aasta pikkust vangistust seaduse järgi aga mõista ei saa. Kuidas menetlus edasi läheb, oleneb palju ekspertiisist.

„Noored ei pruugigi aru saada, et löömine võib kaasa tuua nii tõsise tagajärje, kuid seda tuleb teadvustada, sest inimelu on habras. Esmaspäev tuletas seda meile kurval moel meelde,“ ütles Tamm. „Mis tahes erimeelsusi tuleb lahendada rahumeelsel moel ja meie, täiskasvanud, peame seda lastele õpetama. Probleeme ei saa lahendada vägivalla, vaid läbirääkimiste ja kokkulepetega.“

„Avaldan sügavat kaastunnet hukkunud lapse perele, lähedastele ja sõpradele. Peame kõik koos, peale politsei linnavalitsus, noorsootöötajad ja kõik täiskasvanud, pingutama selle nimel, et niisugused jõhkrad vägivallajuhtumid ei korduks,“ lausus Kõplas.

Teet Roosaar, Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Kahtlusalune nooruk ja tema pere on aastaid olnud Pärnu linnavalitsuse lastekaitseteenistuse tähelepanu all. Pere on saanud pereteraapiat ja muud abi. Kahtlusaluse nooruki puhul sellest kahjuks abi ei olnud ja kohus otsustas ta eelmisel aastal suunata Maarjamaa hariduskolleegiumi.
24. juulil vabanes kahtlusalune Maarjamaa hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskusest. 16. juulil saatis linnavalitsus kohtule taotluse pikendada noormehe kinnises lasteasutuses viibimist, kuid 17. juulil keeldus Pärnu maakohus sellest.
Algul, kui nooruk erikooli suunati, tundus, et kõik läheb kenasti. Paraku hakkasid aprillist kodukülastustega kaasnema rikkumised, nooruk on põgenenud kooli territooriumilt ega ole ilmunud linnaloalt õigel ajal tagasi. Arvestades alates aprillist toimunud rikkumisi ja asjaolu, et nooruk on kergesti mõjutatav ega mõtle sageli oma tegude tagajärgedele, pidas lastekaitseteenistus vajalikuks tema erikoolis viibimist katkematult pikendada.
Maarjamaa hariduskolleegium ega sotsiaalkindlustusamet ei näinud vajadust pikendada nooruki kinnises lasteasutuses viibimist, lootes tema käitumise muutumisele väljaspool erikooli. Nagu praeguseks teada, ei õigustanud see lootus ennast.
Hukkunuga ei ole lastekaitseteenistusel ega politseil kokkupuuteid olnud.

Tagasi üles