Ümbrikupalga saajate arv on märkimisväärselt muutunud

“Mustalt” palka saanud inimeste arv langeb aasta-aastalt.

FOTO: Marko Saarm

Üle-eestilises uuringus selgus, et ümbrikupalga saajate osa on langenud rekordmadalale tasemele. Tööturule sisenedes saab ümbrikupalka aga pea iga kümnes alla kaheaastase kogemusega töötaja.

Üle 5400 töövõtja seas korraldatud küsitlusest selgus, et “mustalt” töötasu saanute osatähtsus on 2019. aastal langenud esimest korda alla viie protsendi kõikidest palgasaajatest.

Uuringus osalenud töövõtjate käest küsiti, kas nad saavad osaliselt või täismahus ümbrikupalka. Kui 2010. aastal oli ümbrikupalgaga kokku puutunud pea iga kolmas vastaja, siis 2019. aastal kinnitas sellist töötasu saamist vaid 4,7 protsenti vastanutest. Seejuures sai kogu palga “mustalt” kaks kolmandikku vastanuist ja kolmandik teenis osalist ümbrikupalka.

Pärnumaal oli sel aastal mitteametliku palgaga kokkupuutunuid vaid 2,3 protsenti vastanutest, mida on tunduvalt vähem kui Tallinnas, kus sellist tasu oli saanud 5,2 protsenti töötajatest. Tartus oli ümbrikupalga saajate protsent 3,9.

Võrdluseks: kaks aastat tagasi oli Pärnumaal ümbrikupalgaga kokkupuutunuid 3,7 protsenti uuringus osalenutest (varasem statistika ei kajasta Pärnumaad eraldi, toim).

Ümbrikupalgaga nõustudes kaotab töötaja mitu riigi sotsiaalset garantiid. Näiteks jääb ilma õiglasest haigushüvitisest, mis avaldab suurt mõju, kui tervisega peaks midagi juhtuma, ja vanemahüvitis ei vasta sellele, mis see võiks olla ametlikku palka teenides. Samuti vähendab töötaja “musta” töötasu aktseptides oma võimalusi pangast laenu taotlemisel.

Valdkonnad, kus ümbrikupalk on enim levinud:

  • toitlustus 16%
  • turism ja hotellindus 14,3%
  • ehitus 8,4%
Andmed: cvkeskus.ee

Tööportaal cvkeskus.ee tegi ümbrikupalga levikut puudutava uuringu kümnendat aastat järjest. Kõige kõrgem oli ümbrikupalga saajate osa 2015. aastal, mil mitteametlikku palga teenimist tunnistas 31 protsenti usutletutest.

Tagasi üles