/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2019/08/30/12512770t1he5ac.jpg)
Kuigi nädalavahetuseks ja järgmise nädala alguseks prognoositakse ilusat rannailma, ei soovita Pärnu linnavalitsus Pärnu lahes ujuda, sest kogu laht on sinivetikaid täis.
Üks Pärnu lahest avastatud sinivetikaliikidest võib toota maksamürke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsus on lasknud kõigisse Pärnu supelrandadesse ja Valgeranda paigaldada paarkümmend eesti- ja ingliskeelset silti, mis hoiatavad sinivetikate eest ja annavad teada, et ujumine pole merevees soovitatav. Eriti tähelepanelik tasub olla lapsevanematel ja koerteomanikel, sest laste ja väikeloomade organism on võrreldes täiskasvanud inimestega mürgistustele vastuvõtlikum.
Sinivetikad võivad pikemal kokkupuutel ja vee allaneelamisel tekitada raskeid terviserikkeid. Suures koguses sinivetikaid sisaldava vee sattumine organismi võib esmaste sümptomitena kutsuda esile kõhuvalu, -lahtisuse, oksendamise, suuvillid, kuiva köha ja peavalu. Üks Pärnu lahest avastatud sinivetikaliikidest võib toota maksamürke ehk hepatotoksiine.
Seda, kas merevees on suures koguses sinivetikaid, saab hinnata vee läbipaistvuse järgi. Kui umbes meetrisügavuses vees seistes pole võimalik näha enda varbaid ja samal ajal puudub lainetus või muu häiriv tegur, mis merepõhjast setteid üles tõstab ja sellega läbipaistvust vähendab, on suure tõenäosusega tegu mikrovetikate massesinemisega.
Kaldale uhutuna on sinivetikad äratuntavad sinakasrohelise õhukese kihina liival või kividel. Jälgida tuleks ka tuule suunda, millest sõltuvalt vetikakogumid kas kuhjuvad randa või kantakse sealt eemale.
