Enesetapuohvrite lähedased jagavad tänasel ennetuspäeval oma kogemusi ja muresid 

Tänasel suitsiidiennetuspäeval soovitakse juhtida tähelepanu muuhulgas ohvri lähedastele. Peaasi.ee veebilehel on võimalik lugeda nende mõtetest ja muredest, samuti on plakatid lugudega täna üleval Pärnu kesklinnas. Foto: Urmas Luik

Tänase rahvusvahelise suitsiidiennetuspäevaga soovitakse suurendada inimeste teadlikkust. Eestis võtab endalt elu umbes 200 inimest aastas. Pärnu maakonnas oli suitsiid mullu surma põhjuseks 23 korral. Väikeses Eestis on need arvud kolossaalsed. Vaimse tervisega seonduv vajab laiemat tähelepanu, selle ala spetsialistid tõdevad, et ennetus peab olema tõhusam ja abi kättesaadavam. 

“Avalikkuses kehtib endiselt arvamus, et suitsiid on miski, millest ei sobi rääkida. Vaikimine aga ei aita kaasa probleemi lahendamisele. Seda tõestab ka asjaolu, et viimase kümne aasta jooksul ei ole suitsiidide arv Eestis vähenenud,” tõdes vaimse tervise portaali peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.

Tänase päeva raames jagatakse mitmes Eesti linnas inimestega enesetapuohvrite lähedaste kogemusi ja muresid. Plakatid üleskutse peale saadetud lugudega peaksid olema üleval Tallinna, Tartu, Haapsalu, Pärnu ja Narva kesklinnas, samuti peaasi.ee veebilehel. Pärnus on plakatid Ringi ja Rüütli tänava nurgal. Need lood toovad välja peamised mured, millega lähedased kokku puutuvad, emotsioonid, millega nad peavad tegelema, ja selle, millest oleks neile raskel ajal abi olnud. 

Oidermaa hinnangul on neist lugudest selgelt näha, et inimesed soovivad sellel teemal rääkida ning paljuski ongi neil puudu jäänud traumajärgsest nõustamisest ja tugigruppidest, kus oma kogemust jagada. “Mitmest meile saadetud kirjast jäi kõlama, et suitsiidiohvril oleks väga olnud vaja tuge traumaga toimetulekul. Tihtipeale tundsid lähedase kaotanud inimesed end üksi ja segaduses, rääkimata enese süüdistamisest,” tõi ta välja. “Paraku aga on Eestis suitsiidijärgne nõustamine puudulik ja lähedased jäävad  oma kogemusega üksi.”

Puudu on ka ennetusest. “Hinnanguliselt on Eestis iga enesetapu kohta 25 katset. Selge on see, et probleemiga on vaja tegeleda juba ennetavas etapis,” lausus Oidermaa. “Paraku on Eestis olukord, kus riiklikku ennetuskava ei ole ja lähedased tunnevad end suitsiidse pereliikmega toime tulemisel üksi.”

Väljavõtted peaasi.ee üleskutse peale saadetud lugudest

“Natuke on ka jõuetuse tunne, et ei perearst ega sotsiaalsüsteem ei aidanud abivajajat. Leidsime lahkunu telefonist kirja, kus ta kirjutab perearstile, et aidake, ma ei taha enam inimestele halvasti ütelda, tahan saada terveks, aga psühhoterapeudile on järjekord 4 kuud ja üks tund vestlust maksab 50 eurot. Kust kohast töötu ja meeleheitel inimene peaks võtma selle aja ja raha, et abi saada?”

“Peagi tekkisid uued sõbrad ja praeguseks võin öelda, et ellujäämise otsus on olnud mu elu parim. Nüüdseks mõistan, et see oli üks elu õppetundidest, kuna ma ei kujutaks ettegi, et ma praegu kellegagi neist tollastest sõpradest suhtleksin. Suitsiid ei ole lahendus, iga nurga taga võib oodata pööre paremuse poole.”

“Vahel on nii, et kui naeran, siis tunnen ennast süüdi, et ma suudan naerda, tunnen ennast süüdi, et naudin kevadet ja suve, et vaatan filme, et teen ennast korda, et naudin sööki. Tunnen süüdi, et ebaõnnestusin enda meelest emana. Emad peavad ju oma lapsi kaitsma, aga ma ei osanud kaitsta oma poega tema enda eest ja selle haiguse eest. Tunnen süüd, et arvasin, et veel on aega, et kohe läheb paremaks, et kõik saab korda.”

Andmed: peaasi.ee

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse tõdes, et kuigi abivõimalused vaimse tervise probleemide ennetamisel on suurenenud, ei ole valdkonna areng ikkagi suutnud sammu pidada ühiskonna kasvavate vajadustega. “Suitsiidi ennetuses on oluline laiapõhjaline ja mitmetasandiline lähenemine – lisaks vaimse tervise alase teadlikkuse suurendamisele ja riskitegurite õigeaegsele märkamisele on muuhulgas vaja arendada nii inimeste endi eneseabioskusi kui ka tugisüsteeme tervishoiu- haridus- ja sotsiaalvaldkonna koostöös.“

Eraldi nõustamistelefoni Pärnus pole, küll on inimestel abi ja nõu saamiseks võimalik helistada üleriigilistel numbritel. Suitsiidiohtliku patsiendiga tegeleb Pärnu haiglas valvepsühhiaater. Haigla kommunikatsioonispetsialist Eda Amur sõnas, et püsiva meeleolulanguse ja muremõtete korral peaks inimene häbenemata registreeruma psühhiaatri vastuvõtule. “Psühhiaater suudab hinnata, mis probleem inimest vaevab, mis valdkonda see kuulub ja millist sekkumist vajab,” ütles ta. “Sageli polegi vaja ravimeid ega muul moel tõsisemat sekkumist, vaid soovitatakse mitmesuguseid psühhoteraapiaid, et oma probleemidest aru saada ja nendega paremini toime tulla.”

Kust saab abi?

Eluliin: 655 8088 (eesti keeles), 655 5688 (vene keeles) – iga päev kell 19–7.
Psühholoogilise kriisiabi telefon: [phone] – E–N kell 15–19, R kell 15–18.
Usaldustelefon: 126 (eesti keeles), 127 (vene keeles) – iga päev kell 19–23.
Lapsemure: 646 0770 – tööpäeviti kell 10–18.
Peaasi.ee veebinõustamine
Ööpäev läbi:
psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 
lasteabi: 116 111 
ohvriabi: 116 006 
kiirabi: 112 

Andmed: peaasi.ee