Lepaninal avati Baltikumi pikim matkarada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Konverentsil osales ligi 50 matkahuvilist viiest riigist.
Konverentsil osales ligi 50 matkahuvilist viiest riigist. Foto: Kristiina Kukk

Täna toimus Pärnumaal Lepaninal konverents, millega avati Balti ranniku matkarada, mis kulgeb 1200 kilomeetri ulatuses Tallinnast Läti–Leedu piirini ja on pikim matkarada kogu Baltikumis.

Eesti ja Läti rannikule märgitud matkarada on osa Euroopa kaugmatkarajast E9 (European Long Distance Path E9).

Eestis rannajoonel kulgev 620 kilomeetri pikkune märgistatud tee Tallinnast Iklani kannab nime Ranniku matkarada, lõunanaabrite Jūrtaka nimeline 580 kilomeetri pikkune matkatee algab Iklas ja lõpeb Nidas.

Konverentsil esinenud Euroopa matkajate assosatsiooni juhatuse liige taanlane Steen Kobberø-Hansen lausus, et suur töö on tehtud, kuid veel suurem ootab, sest matkarajad vajavad hoolt ka pärast projekti lõppu ja raja tutvustamine Euroopas on samuti vajalik.

Raili Mengel matkarajast rääkimas.
Raili Mengel matkarajast rääkimas. Foto: Kristiina Kukk

“Pärnumaa rajaosa Läti piirist Pärnuni on ilus, samuti tasuvad käimist Valgerannast põhja poole läbi kalurikülade kulgevad teelõigud,” julgustas MTÜ Eesti Maaturismi tegevjuht Raili Mengel kõiki pärnumaalasi oma kodukohta avastama ja rannikurajale matkama minema. “Kohalikud ettevõtjad saavad matkajatena uue sihtrühma, kellele teenuseid pakkuda, vajavad matkajad ju nii kõhutäidet kui peavarju,” nägi turismiarendaja maapiirkondade kasu uuest matkateest.

Lääneranna valla avalike suhete spetsialist Kristina Kukk aga kutsus pärnakaid oma maakonda avastama põhja pool, Matsalu looduskaitsealal, kus praegu on just lindude rände aeg.

“Ma olin oma kodukohas enne palju ringi liikunud – autoga, arvasin, et olen kõike näinud. Raja märgistamise käigus matkates nägin kõike teisiti, kogu see töö on olnud üks suur kõrgkõrghetk,” rääkis  MTÜ Lääne-Eesti turism projekti “Coastal Hiking” turundus- ja tootearendusspetsialist Annika Mändla.

Üllatuskülalisena osales konverentsil Sloveenia noormees Lovro Tacol, kes äsja lõpetas kaks kuud kestnud matka uuel rajal, mis avati alles täna. Esimest korda pikamaarännaku jalge alla võtnud noormees oli väga emotsionaalne ja tõeliselt vaimustunud siinsetest looduskooslustest, näiteks männimetsadest otse rannapiiril.

Sloveenlane Lovro Tacol on äsja Rannikumatkatee 1200 kilomeetrit läbi käinud (keskel).
Sloveenlane Lovro Tacol on äsja Rannikumatkatee 1200 kilomeetrit läbi käinud (keskel). Foto: Kristiina Kukk

Kogu matkatee läbimiseks kulub umbes 60 päeva, mille jooksul saab näha ligemale 500 loodus-, kultuuri- ja ajaloo-objekti.

Matkarada sai teoks rahvusvahelise projekti “Hiking Route Along the Baltic Sea Coastline in Latvia–Estonia” raames. Projekti rahastas Eesti–Läti programmi Euroopa Regionaalarengu Fond. Eestist on projekti partnerid MTÜ Lääne-Eesti Turism ja MTÜ Eesti Maaturism. Projekti aitasid ellu viia Eesti Matkaliit, SA Põhja-Eesti Turism ning rannikuala LEADER-tegevusgrupid. Lisainfot leiab veebilehelt coastalhiking.eu

Ideest teostuseni kulus pea kolm aastat, projekti kogumaksumus oli ligi 1,1 miljonit eurot, millest 926 000 eurot eraldas Euroopa regionaalarengu fond ja 163 000 eurot kohalikud partnerid.

Matkarajast on valminud trükised neljas keeles.
Matkarajast on valminud trükised neljas keeles. Foto: Kristiina Kukk
Tagasi üles