Kalmerit kui linnavolinikku, olles seega ametiisik, süüdistati temale kuuluvale osaühingule Parem Kallas altkäemaksu küsimise katses. Parema Kalda ja Pärnu linnavalitsuse vahel on aastaid kestnud vaidlus Rääma 19c kinnistu omandamishinna üle, mille hind on eksperdihinnangute alusel jäänud 12 000 ja 92 000 euro vahele.
Süüdistuse järgi küsis Kalmer 10. jaanuaril 2018 Pärnu linnavalitsuse kabinetis kohtumisel linnapea Romek Kosenkraniuselt hüvena 72 000 eurot või linnavara tasuta üleandmist Paremale Kaldale. Vastutasuna lubas ta volikogu liikmena toetada koalitsiooni ja mitte töötada selle vastu. Linnapea ettepanekuga ei nõustunud.
Pärnu maakohtu 22. mai 2019 otsusega mõisteti Kalmer altkäemaksu küsimise süüdistuses õigeks, leides, et süüdistatava süü kuriteo toimepanekus pole tõendamist leidnud. Ringkonnakohus tühistas aga selle otsuse, leides, et Kalmer ametiisikuna küsis altkäemaksu ehk vara ja pakkus varakäsutuse vastuteenena koalitsioonile enda kui volikogu liikme hääli.
Altkäemaksu võtmine kujutab endast ametiisiku aususkohustuse kõige raskemat rikkumist.
Ringkonnakohus märkis, et ettevõttele parimate tingimuste kauplemine pole Kalmerile etteheidetav, küll aga on karistatav tegu linnapealt Parema Kalda kasuks altkäemaksu küsimine konkreetses summas või vara ehk kõnealusel juhul linnale kuuluvate kinnistute üleandmise nõudmine osaühingule.
Ringkonnakohtu otsuse järgi ei piisa kogutud tõenditest, eitamaks isiku käitumises kuriteokoosseisu tunnuste puudumist. Kohtu hinnangul on väljaspool vaidlust, et Kalmer läks linnapeaga kokkusaamisele konkreetses vääringus vara üleandmise nõudmise, soovi või ettepanekuga tema juhitavale ettevõttele.