Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
/nginx/o/2019/10/22/12677928t1h43e9.jpg)
Kui praegu on suur osa apteeke koondunud jae- ja hulgimüüjate kätte, siis juhul, kui valitsus otsustab apteegireformiga praegusel kujul edasi minna, peavad pärast järgmise aasta 1. aprillist jõustuvat apteegiuuendust rohupoodide enamusosanikud olema proviisorid. Samuti ei tohiks haruapteeke olla kohtades, kus elab üle 4000 inimese. Rohupoode, mis nendele nõuetele ei vastaks, ähvardaks sulgemisoht. Pärnu maakonnas on praegu selliseid apteeke 19.
Tõsi, üleeile selgus seegi, et koalitsioon tõmbas uuendusele pidurit.
Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk rääkis, et reformi jõustudes peaks üldapteegi enamusosalus (vähemalt 51 protsenti) kuuluma proviisorile.
Muudatuste eesmärk on Kiisa sõnutsi tugevdada proviisori rolli tervishoiusüsteemis, tagada apteegiteenuse erialane areng ja vähendada ärihuvide mõju apteegiteenusele, sest praegu kuuluvad rohupoed suuresti äriühingutele, ravimite hulgimüügifirmadele, juriidilistele ja eraisikutele, kes ei ole proviisorid.
