Paljusid ravimipoode ähvardab sulgemine

Pärnu Keskuse Südame­apteek on üks apteeke, mis praegusel kujul ei vastaks tuleval aastal kehtima hakkavatele nõuetele. Apteegireformini jäävate päevade lugemiseks on rohupoodi paigaldatud spetsiaalne kalender, teisipäevase seisuga jäi ­reformini 162 päeva.

FOTO: Urmas Luik

Kui praegu on suur osa apteeke koondunud jae- ja hulgimüüjate kätte, siis juhul, kui valitsus otsustab apteegireformiga praegusel kujul edasi minna, peavad pärast järgmise aasta 1. aprillist jõustuvat apteegiuuendust rohupoodide enamusosanikud olema provii­sorid. Samuti ei tohiks haru­apteeke olla kohtades, kus elab üle 4000 inimese. Rohu­poode, mis nendele nõuetele ei vastaks, ähvardaks sulgemisoht. Pärnu maa­konnas on praegu selliseid apteeke 19.

Tõsi, üleeile selgus seegi, et koalitsioon tõmbas uuendusele pidurit.

Tellijale

Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk rääkis, et reformi jõustudes peaks üldapteegi enamusosalus (vähemalt 51 protsenti) kuuluma proviisorile.

Muudatuste eesmärk on Kiisa sõnutsi tugevdada proviisori rolli tervishoiusüsteemis, tagada apteegiteenuse erialane areng ja vähendada äri­huvide mõju apteegiteenusele, sest praegu kuuluvad rohupoed suuresti äriühingutele, ravimite hulgimüügifirmadele, juriidilistele ja eraisiku­tele, kes ei ole proviisorid.

Siiski ei ole reform kulgenud ladu­salt, sest umbes viis kuud enne reformi jõustumist tegutseb Eestis üle 300 apteegi, mis tulevast kevadest ei vastaks uutele nõuetele.

Tagasi üles