/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg){kind=small}
/nginx/o/2020/01/30/12904876t1h8063.jpg)
Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska allkirjastab 2. veebruari esimesel tunnil Tartu rahulepingu viimseni viimistletud teksti.
FOTO: Rahvusarhiivi Kogu
Nädalavahetusel tähistatakse Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva. Pärnus toimub sel puhul Tartu rahu juubelile pühendatud kontsert ja Alevi kalmistul asetatakse pärjad vabadussõja mälestussamba jalamile.
Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. aastal tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust. Sellega lõpetati vabadussõda ja määrati Eesti idapiir. Tartu rahu avas tee Eesti rahvusvahelisele tunnustamisele.
Laupäeval toimub Pärnu raekojas rahulepingule pühendatud kontsert, kus laulavad kohalik Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor, Jalasjärvi meeskoor Soomest ja Pärnu kunstide maja poistekoorid. Dirigeerivad Evelin Mei, Marika Pärk, Inge Jaanson, Tiia Hermann ja Anne Uusna.
Kuulajaid tervitab riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees ja Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja.
Pühapäeva keskpäeval Alevi kalmistul vabadussõja mälestussamba juures peab päevakohase tervituskõne samuti Andres Metsoja. Pärgade asetamise tseremoonial oslaevad linnapea Romek Kosenkranius ja ülejäänud linnavalitsuse esindajad, Eesti lipu seltsi, kaitseväe toetuse väejuhatuse, Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna, Pärnumaa noorkotkaste ja kodutütarde esindajad.
Esinevad Lüdigi-nimeline ja Jalasjärvi meeskoor ning Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester Saxon.
