Pärnumaast käis üle selle kevade esimene kulupõlengulaine

Kulupõleng. Foto on illustratiivne. Foto: Postimees

Möödunud nädalavahetusel käisid päästjad kustutamas nii teadlikult kui hooletusest põlema süttinud kulupõlenguid ja valveta jäetud lõkkeid. Pärnumaa päästjad materdasid kulutuld kolmel korral.

Reedel kell 12.22 said päästjad väljakutse Põhja-Pärnumaa valda Vändra alevisse, kus elanik oli teadlikult põletanud kulu. Kulu põles 25 x 50 meetri suurusel alal. “Päästjad kustutasid põlengu ja tegid selgitustööd, et kulu põletamine on aasta ringi keelatud,” sõnas Lääne päästekeskuse pressiesindaja Maris Moorits.

Paarkümmend minutit hiljem kutsuti päästjad kustutama kulupõlengut Lääneranna vallas Nehatu külas, kus poolel hektaril põlesid kulu ja heinapallid. Tuul lükkas tuld ohtlikult metsa ja maja suunas. Päästjad panid ohtlikule põlengule piiri poole tunniga.

Laupäeval kell 13.27 tuli väljakutse Tori vallast Eavere külast, kus kohaliku tee äärsel heinapõllul oli poolel hektaril süttinud kulu. Päästjad panid piiri sellelegi põlengule.

Pühapäeval kell 18.43 teavitati päästjaid tulekahjust Saarde vallas Tõlla külas, kus tühjalt seisva hoone betoonpõrandale oli tehtud rehvidest lõke. Päästjad kustutasid lõkke.

Päästekeskuse pressiesindaja ei täpsustanud, kas need olid selle kevade esimesed kulupõlengud Pärnumaal, kuid esimene suurem põlengulaine oli see tema sõnade kohaselt kindlasti.

Kevade tulles hakkavad elanikud tegema välitöid, oksi põletama või väljas grillima. “Nii metsas, maastikul kui koduaias lõket tehes tuleb järgida tuleohutusnõudeid,” manitses Moorits. “Lõket tasub teha vaid vaikse tuulega ja seejuures jälgida tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonetele, metsale või muule põlevmaterjalile.”

Kindlasti tasuks alati käepärast hoida esmased tulekustutusvahendid, näiteks ämber vee või liivaga.

Kulupõletamine on Eestis aga läbi aasta keelatud.