Karantiin mereriigis: Kihnu Virve paneb eriolukorra laulu sisse

Copy
Uiõ-­Matu Maria teeb kogu e-õppe ­kiirelt igal hommikul öösärgis ära, siis ­algab argipäev: riietumine ja õues mängimine.
Uiõ-­Matu Maria teeb kogu e-õppe ­kiirelt igal hommikul öösärgis ära, siis ­algab argipäev: riietumine ja õues mängimine. Foto: Mare Mätas

Järsumäe talu perenaine Virve-Elfriide Köster ehk Kihnu Virve käis hommikul oma lilli vaatamas: tulbid ja nartsissid on akna all peenras päris pikad ja õues ajab üks töö juba teist taga, kuid toas seilab ta suure ilma uudiste lainel.

“Oleks minu teha olnud, kui kuuldi, et niuke haigus lahti on, oleksin kohe piirid kinni pannud kõik. Mitte üks ei tule enam kuskile poole,” arvab Köster söakalt. “Ma ei tea, mis loll haigus see üldse on. See on selline, nagu enne­vanasti katk oli, nüüd on elu nii seisma jäänud.”

Elu mereriigis Kihnus tiksub oma rütmis: koolilapsed suhtlevad arvutiga, naised koovad kördikangast, mehed toovad merest kala lauale.

Kihnu kooli direktor Jaan Urvet õpetab ajalugu distantsilt ja hoiab pilku peal e-õppele suunatud 39 õpilasel. Tema jutu järgi on lastel küll arvutid, kuid mõnele oleks vaja abi üle interneti suhtlemisel, aga võõras ei saa ­kedagi teise koju juhendama minna.

Tagasi üles