Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/11/08/12724749t1h4b83.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/06/13043049t1hb9b9.jpg)
Ühel pärastlõunal märkas turvaettevõtte G4S töötaja Kalli Lomp Pärnu bussijaama pingil istuvat uimast ja värisevat 15aastast Joosepit (nimi muudetud). Lombi sõnutsi oli noormees kummargil, kapuuts peas, ja vaevu reageeris rääkimisele. “Märkasin tema jalgade juures vett täis kummikinnast, millega ta oma nägu jahutas,” kirjeldas Lomp avanenud vaatepilti.
Joosepil oli näopaistetuse, valu ja šoki tõttu raske kõnelda. “Suutis peamiselt jaatavalt või eitavalt vastata.”
