Sisukord
Uudised
Postimees

Pärnumaalaste palk jääb Eesti keskmisele mitmesaja euroga alla

2 min lugemist
Pärnumaalaste keskmine palk kasvas aastatagusega võrreldes kaks eurot. FOTO: Arvo Meeks

Statistikaameti andmetel langes Pärnumaa keskmine brutokuupalk selle aasta kolmel esimesel kuul võrreldes eelmise aasta lõpu viimase kvartaliga 119 euro võrra, 1113 euroni. Mullu neljandas kvartalis oli brutopalk siin mail 1232 eurot.

Eelmise aasta esimeses kvartalis oli maakonna brutokuupalk 1111 eurot, seega on aastane kasv kaks eurot.

Eesti keskmine brutopalk oli aasta esimesel kolmel kuul 1404 eurot, millele Pärnumaa palgasaajad jäävad alla 291 euroga.

Kõrgeimat brutokuupalka teeniti esimeses kvartalis Harju (1546 eurot) ja Tartu maakonnas (1380 eurot) ning madalaimat Valga (1079), Jõgeva (1078 eurot) ja Hiiu maakonnas (996 eurot).

Statistikaameti teatel oli Eesti keskmine palk esimeses kvartalis 4,8 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal, kvartalite võrdluses oli see viimaste aastate kõige tagasihoidlikum brutokuupalga kasv.

Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga langes aga esimese kvartali brutokuupalk 4,6 protsendi võrra. Statistikaameti analüütik Karina Valma tõi languse peapõhjusena esile korrapäratute preemiate vähenemise. „Võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga maksti ebaregulaarseid preemiaid 37 protsenti vähem, mis on aasta alguses igati loomulik,“ täpsustas Valma.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1876 eurot, mis on 4,3 protsenti suurem kui mullu esimeses kvartalis. Pärnumaal ulatus tööjõukulu 1484 euroni.

Kõrgeimat brutokuupalka maksti riigiasutustes ja -ettevõtetes (1814 eurot) ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates firmades (1715 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim välismaa eraõiguslike isikute ettevõtetes (7,1 protsenti) ja aeglaseim Eesti eraõiguslike isikute firmades (3,2 protsenti).

Eesti panga teatel jätkus käesoleva aasta alguses jätkus palgakasvu aeglustumine ja märtsis, kui tööturgu mõjutas juba koroonakriis, kahanes keskmine palk aastavõrdluses 19st tegevusalast seitsmes.

“Kuna viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud mõjutasid ettevõtteid aprillis ja mais veelgi enam kui märtsis, on palgakasvu aeglustumist oodata ka edaspidi,” vahendas Eesti pank pressiteate vahendusel.

Samuti mõjutab panga teatel palgakasvu aeglustumist palgahüvitis, mille määr on 70 protsenti varasemast palgast, millele lisandub minimaalselt 150 euro suurune tööandja panus.

“Kui tööandjad panustavad vaid miinimumsumma, tähendab see töötajale palga kahanemist. Hüvitisprogrammi mõju on väga suur, sest aprillis määrati see rohkem kui ligikaudu 120 000 töötajale, kes moodustavad Eestis töötavatest palgatöötajatest ligi viiendiku,” selgitas Eesti panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk sel aastal vaid 0,5 protsenti. Palgakasv aeglustub panga teatel erasektoris ilmselt rohkem kui avalikus sektoris. Kui palga-, kapitali- ja üüritulu saavad majanduskriisi tõttu kannatada, siis pensionite ja sotsiaaltoetuste tõusu valitsus ilmselt tagasi ei pööra. Majapidamiste olukorda kergendab hinnakasvu pidurdumine.

Seotud lood
27.05.2020 29.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto