Vastupidi omavalitsusjuhtide soovile asub riik otsima Rail Balticu teekoridorile alternatiive

Foto: RBE

Tulenevalt riigikohtu lahendist otsustas riigihalduse minister Jaak Aab uuendada Pärnu maakonnaplaneeringu menetlust. Selleks töötatakse välja alternatiivid tühistatud raudteelõigule, tehakse  uuringud ja hinnatakse majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja keskkonnamõju.

Eelmisel nädalal tegi Pärnumaa omavalitsuste liit (POL) ühispöördumise peaminister Jüri Ratasele ja valitsusele, milles andis teada, et siinsed omavalitsusjuhid seisavad seni kehtinud planeeringulahenduse eest, kuna välja on valitud parim raudteekoridor. Samasuguse pöördumise esitasid veidi varem  Pärnu kunagised maavanemad Toomas Kivimägi, Andres Metsoja ja Kalev Kaljuste.

Tänasest rahandusministeeriumi teatest nähtub, et riik ei võtnud siinseid omavalitsusjuhte kuulda ja hakkab kaaluma Rail Balticu (RB) teekoridori puhul Pärnumaal muid lõike.

Riigikohus tühistas Pärnu maakonnaplaneeringu ligemale 45kilomeetrisel lõigul Pärnu linna ja Ikla vahelisel maa-alal keskkonnamõju ebapiisava hindamise tõttu. Viga puudutas küll üksnes viie kilomeetri pikkust lõiku Luitemaa looduskaitseala vahetus läheduses, kuid planeering tühistati sellega külgnevatel lõikudelgi, et vajadusel raudteekoridori muuta. „Kaalusime põhjalikult esitatud argumente,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Riigikohus leidis, et Luitemaa linnualal Natura eelhindamisega piirdumine oli viga, mis võis mõjutada RB koridori valikut. Seetõttu alustame nendel lõikudel alternatiivsete teekoridoride asukoha valikust. Koos teiste valdkonna ministeeriumidega jõudsime järeldusele, et kõige mõistlikum ja otstarbekam on selleks uuendada senist RB Pärnu maakonnaplaneeringu menetlust.”

Kui tühistatud 45kilomeetrine lõik välja jätta, jääb muus osas kehtima kogu RB teekoridor ja kõik kaebused eri kohtuastmetes on saanud lahenduse.

Riigikohus andis rahandusministeeriumile kaks valikut: kas teha valitsusele ettepanek algatada RB tühistatud lõikudega seoses uus planeering kehtiva planeerimisseaduse alusel või uuendada vana maakonnaplaneeringu menetlust selle algatamise ajal jõus olnud normide järgi.

Rahandusministeerium kaalus mõlema protsessiga edasiminemist. Sisulist tööd, kestust ja maksumust, RB tähtaegu ja muid tegureid arvestades eelistati uuendada maakonnaplaneeringut.

Seda toetas jõuliselt ministeeriumi teatel fakt, et riigikohus ei leidnud eksimusi planeeringu koostamise metoodikas, vaid üksnes selle rakendamises konkreetses piirkonnas.

„Mõistagi kaasame uuendamise protsessi kõik huvitatud pooled ja valdkondlikud ministeeriumid, sealhulgas keskkonna- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi,” lisas Aab. „Samuti korraldab rahandusministeerium avalikud arutelud, et tutvustada planeeringu eskiislahendust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Seal on võimalik veel arutada alternatiivide üle.”

Ministeeriumi teate kohaselt selgub lähiajal, kes hakkab planeeringut koostama, uuringuid tegema ja mõju hindama. „Praegu oleme otsustanud minna edasi vana planeerimismenetluse uuendamisega, järgmisena leiame partneri, kes teeb vastavad uuringud,“ selgitas Aab.