Päästeamet ja politsei kutsuvad üles loovutama ebaseaduslikke relvi

Mullu loovutati relvade kogumise kampaania käigus Pärnumaal üheksa relva ja harpuun. Foto: Mailiis Ollino

Päästeameti demineerimiskeskus kutsub koos kaitsepolitseiameti, politsei- ja piirivalveameti (PPA) ja prokuratuuriga inimesi üles teavitama oma valduses lõhkematerjalist ja relvadest. Kampaania eesmärk on vähendada kodudes lõhkematerjali ja seadusega keelatud relvade hulka, mille vabatahtlikku loovutajat ei karistata.

Eesti kodudes leidub nii lõhkeainet kui seda sisaldavaid esemeid, mis ohustavad koduomanikku ennast, aga ka naabreid ja lähedasi.

Mullu kogus relvi PPA ja lõhkeainet päästeamet eraldi kampaania käigus. Pärnumaal loovutati politseile oktoobris üheksa relva, harpuun ja ligemale 600 eri padrunit. Enamik relvi olid jahipüssid, mis nende siit ilmast lahkunud omanikest ripa­kile jäänud. Suur osa neist pärines nõukogude ajast ja loovutati ühes tolleaegse laskemoonaga. Seejuures oli relvad enamasti laskekõlblikud. 

Lääne-Eesti pommigrupi juhataja Aivar Posti sõnutsi loovutasid elanikud eelmisel aastal mõlema kampaania vältel relvi, padruneid, detonaatoreid, mürske, granaate, sütikuid, pürotehnilisi tooteid. “Eile alanud kampaania esimesel päeval on Lääne regioonis juba loovutatud padrunid,” märkis Post.

Kampaania korraldajad rõhutavad, et ise ei tohiks hakata midagi ära tooma, vaid teataja juurde tullakse. “Mullu tuli ette, et kodanik otsustas ise loovutatavad esemed politseisse viia ja esemete hulgast leiti nii detonaatoreid kui lõhkeainet. Selline komplekt võib tuua väga traagilisi tagajärgi. Seega palume kindlasti teada anda telefonil 112, mitte ise midagi kuhugi tuua,” rõhutas pommigrupi juht.

Eile alanud kampaania esimesel päeval on Lääne regioonis juba loovutatud  padrunid.

Aivar Post

Põhja-Eesti pommigrupi juhataja Raido Taalmann tõdes samuti, et kortermajas võib plahvatus lõppeda traagiliselt ja ohus inimeludega kaasneb kindlasti ulatuslik majanduslik kahju. Viimati plahvatas kortermajas lõhkeaine kümne aasta eest Tallinnas Kuldnoka tänaval, kus hukkusid mees ja väikelaps. Surmaga lõppenud õnnetusi on juhtunud viimastel aastatelgi. Tunamullu hukkus Ida-Virumaal mees, kes ketaslõikuriga mürsku lõikas, kui järgnes plahvatus. Sama juhtus ka eelmisel aastal. Viimase kolme aastaga on plahvatustes saanud raskeid, enamasti käe- või näovigastusi viis inimest.

Lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine – plahvatuse tekitamine, lõhkeaine, lõhkematerjali ja -seadeldise või selle osa ebaseaduslik valmistamine, valdamine, soetamine, hoidmine, üleandmine, edasitoimetamine ja turustamine – on kriminaalkorras karistatav.

Kui kodus leiduvast lõhkematerjalist ja ebaseaduslikest relvadest vabatahtlikult teada anda, siis selle eest ei karistata. “Kui aga ise teada ei anna ja lõpuks teeb selle kõne näiteks naaber, järgneb kriminaalmenetlus, mis võib päädida reaalse vabadusekaotusega. Seega, mõistlik on teavitada naabrist varem,” selgitas kaitsepolitseiameti büroo juht Tõnu Miilvee.

Kui aga ise teada ei anna ja lõpuks teeb selle kõne näiteks naaber, järgneb kriminaalmenetlus, mis võib päädida reaalse vabadusekaotusega.

Tõnu Miilvee

Ringkonnaprokurör Eneli Laurits nentis, et prokuratuur puutub oma töös kokku eeskätt nendega, kes ise pole lõhkeainet ega relvi ära tooma tulnud. Vastupidi: tihti tunnevad need inimesed arusaamatut huvi ohtlike esemete kollektsioneerimise vastu. Paraku ei anna nad endale aru, et sedasi käitudes seavad nad väga suurde ohtu kaasinimesed. “Ainuüksi juba sellise ohu tekitamine on karmilt karistatav. Võimalus lõhkeained ja relvad vabatahtlikult loovutada on ainus viis vältida pikkade aastate veetmist vanglas,” selgitas prokurör.

Kampaania kestab oktoobri lõpuni, kuid koju jäänud ohtlikke esemeid saab loovutada muul ajalgi.