Alevi kalmistul meenutatakse vabadussõjas võidelnuid

Pärnu Alevi kalmistul toimub homme mälestusüritus, mis on pühendatud vabadussõjas Eesti omariikluse eest võidelnuile. Foto: Lilli Tölp

Pärnus Alevi kalmistul toimub homme mälestusüritus, mis on pühendatud vabadussõjas Eesti omariikluse eest võidelnuile.

Mälestustseremoonial osalevad Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna, Pärnumaa noorkotkaste ja kodutütarde ja Eesti reservohvitseride kogu Lääne osakonna esindajad. Pärnu linnavalitsusest asetab vabadussõjas langenute ausambale pärja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Üritus algab Alevi kalmistul kell 10.30, et meenutada 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu. 

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ja hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisjärgus Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme muu riigi vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all ja edasistes lahinguteski ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ega rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Kuu hiljem, 2. veebruaril kirjutati Tartus alla rahulepingule ja vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

1920. aastatel sai alguse traditsioon võtta iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut, austamaks vabadussõjas võidelnuid. 

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva, 3. jaanuari on riigikogu kuulutanud lipupäevaks.