Rändavate haneliste lõuna maksab tuhandeid eurosid

Läinud kevadel lasti põldudel 664 suur-laukhane ja valgepõsk-laglet. Alanud kevadel lubab keskkonnaamet heidutusjahti erandkorras ja seda osas maakondadest. Foto: Mihkel Maripuu

Mereäärsel Pärnumaal toob lindude kevadränne silmailule lisaks kahju: rohetavale orasepõllule maandudes ja end läbirändel nuumates jätavad sulelised maha tallatud maa ja väljaheited. Suur-laukhanede ja valgepõsk-laglede tasuta ­lõuna hektarist maksab riik ­kuni 3200 eurot. Kokkuvõttes ulatub põllu- ja rohumaadele kevadrändel haneliste tekitatud kahju aastas üle miljoni euro.

Keskkonnaametis aastatel 2012–2020 tehtud hüvitamis­otsuste alusel on kahjustatud rohumaa hektari arvutuslik kahju keskmiselt 155 eurot (12,8–2160 eurot hektar) ja külvatud kultuuridel (tera- ja kaunviljad, õlikultuurid) keskeltläbi 230 ­eurot (13,2–3934 eurot hektar).

Riigikogu maaelukomisjon tõstatas kolm kevadet tagasi kevadrändel haneliste kahju teema ning arvas maaomanike ja nende volitatud isikute abinõuna kaitsejahi lubamist. Läinud kevadel lasti põldudel 664 suur-laukhane ja valgepõsk-laglet.

Alanud kevadel lubab keskkonnaamet erandkorras ja piiratud arvul haneliste heidutusjahti pidada enne väljavalitud põllumassiividel vaid Harju, Jõgeva, Tartu, Ida- ja Lääne-Viru maakonnas. Sellepärast, et neis viies maakonnas on hanekahjud teistega võrreldes suuremad.