Uuring ⟩ Viiruse kogus reovees kasvas nädalaga kolmes veepuhastusjaamas

Reoveeuuring aitab aimu saada, kui laialdaselt on viirus piirkonna elanike seas levinud. Foto: Shutterstock

Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse koguse kasvu. Suure viirusesisaldusega proove on laekunud üle Eesti, mistõttu tuleb viiruse levikut pidurdavatesse ettevaatusabinõudesse suhtuda kõikjal väga tõsiselt.

Viirusosakeste kogus on Lääne-Eestis mõneti kahanenud, kerkinud aga nii Harjumaa kui Lõuna- ja Kesk-Eesti näitajad. Ida-Virumaa proovides on koroonaviiruse sisaldus suurenenud eelmise nädala võrdluses suisa kaks korda. 

Veeanalüüside põhjal valitseb Pärnumaal kõige halvem olukord Toris, kus näit muutus oranžist punaseks, mis viitab viiruse väga laialdasele levikule.

Pärnus kogutud veeproovid viitavad viiruse laialdasele levikule. Võrdluseks: kaks nädalat tagasi oli näitaja punane ehk viiruse levik oli väga laialdane.

Viiruse laialdane levik on sel nädalal Tootsi (eelmisel nädalal kollane) ja Kiling-Nõmme (enne punane) veepuhastitest võetud proovide põhjal.

Vaid Lihulas on viiruse levik mõõdukas. Läinud nädalal Lihula reovees viiruskandjaid polnud või oli neid väga vähe (näit roheline).

Reoveeuuringu tulemused 1.–7. maini. Foto: Tartu ülikool

Uuringu juhi Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul teeb muret, et aprillis toimunud aeglane viiruse koguse langus on taas tõusule pööranud. “Kasvu kinnitavad nii riigi keskmist olukorda iseloomustav indeks, suurematest asulatest kogutud proovid, mis kirjeldavad ööpäeva keskmist olukorda, kui ka üle Eesti kogutud punktproovid,” tõdes teadlane ja lisas, et praegune reovee viirusesisaldus on võrreldav märtsi lõpuga. “See võib paraku lähemal ajal kajastuda uute nakatunute arvu tõusus.”

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vajadusel väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Viimased on kergemini mõjutatavad, mistõttu vaadeldakse neid pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks.

Uuring aitab terviseametil jälgida puhangudünaamikat ja avastada varjatud koldeid, andes eelinfot viiruse levikust enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. 

Ülikool teeb koostööd keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, mis käitavad linnade reoveepuhasteid. Proove analüüsitakse ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.