:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
- Kõik osapooled nõustusid, et tööde tegemiseks pole kõige paslikum aeg.
- Arboristide sõnutsi tingis puude paljaks nudimise varasemad valed otsused.
- Kohalikke nörritab puude uus väljanägemine ja töö teostamiseks valitud aeg.
Sindi linnas on juba mõnda aega väldanud haljastustööd. Viimasel paaril päeval on hoogsalt pügatud puuvõrasid nii, et lehtegi ei jää külge. Osa sintlastest ei ole rahul, et valla tellitud haljastustöid tehakse keset lindude pesitsusaega, mil metsades kehtib raierahu.
Tori valla keskuslinnas Sindis Pioneeride puiestee ning Karja ja Raudtee tänavat ääristavad pärnapuud näevad rahulolematute sõnutsi välja kui köndid. Sotsiaalmeedias Sindi linna uudistes oma pahameelt välja näidanud kohalik arvas, et sel aastal ei näe Pioneeride puiestee ilu ega leia seal varju palava suvepäikese eest.
Anonüümseks jääda soovinud loodusesõbra jutust tuli välja, et nördimust ei tekita puude pügamine kui selline, vaid töö kvaliteet ja ajastus. Linnaelaniku arvates ei tohiks praegu, pesitsusajal linde häirida, sest puudel elavad nii linavästrikud, rästad kui tihased, Wöhrmanni puiesteel puutüvede õõnsustes jääkoskladki. Tõsi, viimati nimetatud alleel pole veel saage nähtud. Peale selle olevat lõikustöid sintlase hinnangul tehtud lubamatult rohmakalt.
Looduskaitseseaduse 55. paragrahvi järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesi ja mune tahtlikult hävitada ja kahjustada või pesi kõrvaldada, samuti linde tahtlikult häirida, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
/nginx/o/2021/05/19/13790058t1h89ea.jpg)
Tori valla keskkonnanõunik Helen Mihkelson ütles, et vallamajja pole sintlased kõnealuse murega pöördunud. Valla hankekirjelduses oli ette antud, et hoolduslõikust tohib lindude pesitsusperioodil, 1. aprillist 31. juulini teha linnupesadeta või mahajäetud pesadega puudel. Nõuniku teada kontrollivad arboristid enne linnupesade olemasolu ja seni on leitud üks tühi pesa. “Püüame tulevikus aega paremini planeerida ja puude hooldusraiet veidi varem teha,” lubas Mihkelson.
Püüame tulevikus aega paremini planeerida ja puude hooldusraiet veidi varem teha.
Helen Mihkelson, Tori valla keskkonnanõunik
Sindis puid pügava osaühingu OK Acer juhatuse liige Arne Oad möönis, et tööde ajastus ei ole ehk kõige parem. “Peab tunnistama, et seda lõikust oleks pidanud tegema kuu–poolteist varem. Aga puude seisund on juba selline, et väga edasi lükata enam ei kannata, sest muidu muutuvad need suureks kasvanud vesivõsud ümbrusele ohtlikuks. Meile kui tööde tegijale paneb lõikamise ajaraamid väljakuulutatud riigihanke tähtaeg.”
4. taseme kutsestandardiga Oad selgitas, et Tori valla hanke võitnud firmal on range sisekord. “Kõik puud vaadatakse enne lõikamist üle ja kui seal on aktiivseid linnupesi, me seda puud ei lõika. Praeguseks oleme hooldanud umbes 250 puud, nendest ühel oli linnupesa, mis oli eelmistest aastatest sinna jäänud ega olnud kasutusel,” täpsustas Oad. Lisades, et hanke raames töödeldakse neidki puid, mis on kunagi valesti lõigatud. “Puudelt on eemaldatud liiga suure läbilõikega oksi või on latvgi maha lõigatud.”
Vigaseks lõigatud puudest ei saa spetsialisti jutu järgi enam ohutuid loomuliku kasvukujuga puid ja ainuke viis neid säilitada on regulaarselt eemaldada võra. “Ehk taas nudiks lõigata. Tegelikult ei ole nudimine päris õige sõna, sest korrektseid nudisid hakatakse teadlikult maast madalast kujundama,” selgitas arborist, kelle sõnutsi ei saa vesivõsudel lasta kasvada väga pikaks. “Siis muutuvad need ohtlikuks ja võivad ootamatult murduda. Tagajärjena võib kannatada inimene või tekkida materiaalne kahju, näiteks murduvad oksad autodele.”
Meile kui tööde tegijale paneb lõikamise ajaraamid väljakuulutatud riigihanke tähtaeg.
Arne Oad, OK Aceri juht ja arborist
Oadi sõnutsi on probleemiks ka asjaolu, et osa puid kasvab õhukaablite all, mistõttu puid ei saa lasta suureks kasvada. “Sellised tööd ei ole arboristidele kõige meelepärasemad, sest need ei arvesta puu bioloogiaga,” tõdes Oad ja viitas taas kunagi tehtud valedele otsustele. “Meil tuleb valida halvast valikust parim: teeme lõikusi nii, et puud ikkagi säiliks, ent ei kujutaks ohtu ümbrusele ega seal liikuvatele inimestele.”
Kui tegemist on loomuliku kasvukujuga elujõuliste puudega, ei lõigata seda Oadi kinnitusel vigaseks, isegi kui omanik on seda teinekord suisa soovinud. “Sindis tuleb tegelda kunagi valesti tehtud otsuste tagajärgedega,” võttis ta jutu kokku.
/nginx/o/2021/05/19/13790057t1h706b.jpg)
Luua metsanduskooli arboristiõppeüksuse juht-meisterõpetaja Marje Kask selgitas, et puu võra harvendamiseks, puhastamiseks ja vähendamiseks on parim aeg suvi, kuna sel juhul kasvavad oksahaavad kiiresti kinni ja puu suudab haigustekitajate sissetungi vastu võidelda.
Meisterõpetaja hindas Sindi pärnaalleede lõikust piltide põhjal ja pidas nõu ka Luua metsanduskooli kauaaegse arboristide õpetaja Aino Mölderiga. Viimast kutsutavat Kase sõnul Eesti arboristide emaks.
“Siin on tegemist nudilõikuse moodi lõikusega, sest ühtegi elusat oksa ei ole alles. Selliseks lõikuseks on õige aeg varakevad, enne puu elutegevuse algust,” väitis Kask, kelle ütlust mööda ei tohiks sellist lõikust teha suvel, kuna töö käigus saetud okstega eemaldatakse kõik võras leiduvad puu eluks vajalikud ained. “Seega, praegune sellise lõikuse aeg ei ole kõige õigem.”
Mis on nudilõikus?
Puu nudilõikusega alustatakse noores eas, lõikust tehakse igal aastal või üle aasta, siis on äralõigatavad oksad peenikesed. Selle tulemusena tekivad puule nudipead, mis on haigusvabad. Nudilõikus on aktsepteeritud lõikusviis, kui puud soovitakse hoida väiksemana, aga nagu öeldud, sellega tuleb alustada noorel puul.
Andmed: Marje Kask
Kask nentis, et tööd järgmisse varakevadesse lükates kasvaksid niigi jämedad oksad veel ühe aastaringi jagu jämedamaks ja vähemalt pool meetrit pikemaks. “Trauma puudele oleks veel suurem ja kindlasti oleksid need puud kasvanud õhuliinidesse,” arvas ta. Nii hindas ekspert, et Sindis valiti kahest halvast vähem halb.
