:format(webp)/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
/nginx/o/2012/02/02/938096t1h5a87.jpg)
Pärnu linnavolikogu hakkab arutama võimalust osaleda koos Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskusega (PEAK) maakonna loomemajanduse arendamisel, 93 000 euro suurusest ettevõtmisest peaks linn tasuma vaid 6200.
Omavalitsused arendavad loomeinimeste ettevõtlikkust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud aasta lõpus otsustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetada PEAKi märtsist algavat kaheaastast projekti “Pärnumaa loomemajanduse tugiüksuse käivitamine”. EAS toetab ettevõtmist 74 400 euroga, 18 600 euro suurusest omafinantseeringust taotletakse kolmandik Pärnumaa omavalitsuste liidult, kolmandiku katab PEAK ja kolmandik küsitakse linnalt.
Loovusel tuginev äri
Mis see loomemajandus siis on? Portaalis Loov Eesti defineeritakse seda kui majandussektorit, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu.
PEAKi juhataja Imre Toodu loetles loomemajanduse valdkondi: arhitektuur, disain, etenduskunstid, kirjastamine, käsitöö, kujutav ja tarbekunst, fotograafia jne.
Loomemajandus Pärnumaal võrdub enamikule inimestele Maarja-Magdaleena gildiga. Aga kas see ongi kogu maakonna loomemajandus, mida siin üldse arendada võiks? Nendest küsimustest lähtudes töötas PEAK koos Pärnu linnavalitsuse, Tartu ülikooli Pärnu kolledži, Sihtasutuse Pärnumaa Turism ja loomeettevõtjatega välja kava, mida loomemajanduse ärgitamiseks Pärnumaal kahe aasta jooksul teha võiks.
Ettevõtmist hakkab vedama Imbi Lepik-Martinson koos kolledži töötajatega. Esmalt kaardistatakse maakonna loomemajanduse olukord ja täpsustatakse ettevõtjate soove, edasi töötab PEAK koos partneritega tuleva aasta kevadeks välja loomemajanduse strateegia ja selle elluviimise tegevuskava.
Järgmisel aastal avatakse maakonna loomemajanduse veebiportaal ja alustatakse teenuste pakkumist. Nendeks on koolitused, nõustamine, infopäevad jpm.
“Teenused on suunatud sellele, kuidas olla edukam ettevõtja. Me ei õpeta, kuidas disainida või pildistada, vaid ettevõtluse ja tootearenduse poolt,” selgitas Toodu.
Koostöö peaks hoogustuma
Üks suuremaid ettevõtmisi on teenusearenduse koolitusprogramm “Loomeelamus”, mille raames valitakse välja 30 ettevõtjat, kellega arutatakse üksikasjalikult läbi kogu teenuse kontseptsioon: milline peaks välja nägema kodulehekülg ja salong, kellele ja kuidas oma teenust pakkuda jpm.
“Teenuse disaini metoodikat kasutades võetakse kogu protsess üksikasjalikult läbi, kuidas teenust edukalt pakkuda,” rääkis Lepik-Martinson.
2013. aasta sügisel on kavas korraldada Pärnumaa loomemajanduse seminar-mess. Loomeettevõtjad osalevad Helsingi mardilaadal, et saada välismessil käimise kogemust. Enne Pärnumaa messi ja suveüritusi paigaldatakse linna üritust reklaamivad installatsioonid.
Üks loomemajanduse arendamise eesmärkidest on loomeisikute koostöö hoogustamine ja eri valdkondades tegutsevate inimeste kokkuviimine.
“Näiteks on vaja heliteos videosse võtta. Loodame inimestevahelist suhtlemist elavdada ja seeläbi uute ühiste tegudeni jõuda,” ütles Toodu.
Kahe aasta pärast peaks loomeettevõtjad omavahel aktiivsemalt suhtlema ja oskama kasutada näiteks Loov Eesti veebipoe võimalusi, koolitusi ja virtuaalset inkubaatorit. Ettevõtjad on välja arendanud uued põnevad tooted ja teenused, saanud kogemusi välismessidelt ja tutvustanud oma tööd kohalikele inimestele.